avastamise kohast ja ajast.( www.emta.ee/doc.php?18962) Kaubanduses natsionaliseeriti kõik suuremad kauplused ja hiljem ka väikesed nn. perepoed, mis varustasid elanikkonda igapäevaste toidu- ja tarbekaupadega. ( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html) 25. augustil loodi Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat, kelle juhtimisele allutati kaubandus. 1940. aasta sügisel moodustati kaubanduse kohapealseks juhtimiseks kuus kaubastut: TALLINNA TOIDUKAUBASTU, TALLINNA TÖÖSTUSKAUBASTU ja segakaubastud TARTUS, NARVAS, VILJANDIS ja PÄRNUS .( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html) 1944. aasta septembris kui Vene väed vallutasid Tallinn alustas tegevust Tallinna Toidukaubastu. Kuni 1944. aasta novembrini varustas Toidukaubastu elanikkonda ainult leivaga, alul tasuta, hiljem kaardisüsteemi alusel. 1. novembrist 1944 viidi sisse kaardisüsteem lisaks algselt leivale ja seejärel ka liha- ja kalatoodetele, rasvainetele,
A. Sokk, olid ümber asunud Tallinnasse. Halb näitaja Eesti siseses plaanis põline sisemine vastasseis Tallinn Tartu kadus, Tartu roll meeste korvpallis hakkas vähenema. 7. Perioodi alguseks oli kadunud korvpall spordiühingutes ("Spartak", "Tööjõureservid") jäi veel "Dünamo" mingiks ajaks. Hakkas ilmnema hilisem valdav suund tehti n.ö. asutuste, ettevõtete võistkonnad (esimestena Tallinna Toidukaubastu, Tartu EMT, Norma, hiljem Kohtla-Järve Kaevandus, EKE Projekt, Harju KEK jt.). 8. Professionalismi järjepidev kasv instruktori palka "Kalevist" saab järjest rohkem mängijaid, varjatud professionalism tekib ka ettevõtete juures ja sildi all. Treeningutes tekib päevas kahe harjutuskorra süsteem esindusmeeskonna juures. Motivatsioonis on eespool ikka veel aatelised põhimõtted. 9. Välissuhete kasv 1960-ndate aastate teisest poolest, kuid välissõit jääb ometi n.ö. vaeslapse
tõus. Kehtestati piirangud kaupade ostmiseks. Nii ei võinud ühele isikule müüa korraga üle 500 g võid, 2 kg nisujshu, 1 kg tangu või kruupe, 200g kohvi, 50 g ted. Eestlastele sai peagi tuttavaks üks Nõukogude Liidule omane nähtus kaupade krooniline defitsiit. Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaadi järgmiseks sammuks oli hajutatud kaupluste koondamine kaubandusorganisatsioonideks. 1941. aasta oktoobris loodi Tallinna Toidukaubastu, Tallinna Tööstuskaubastu, Pärnu Segakaubastu, Narva Segakaubastu ja Viljandi Segakaubastu. Loetletud organisatsioonid hõlmasid alguses 356 riigistatud kauplust. 6 Kaubandusorganisatsioonid ei piirdunud üksnes kaubandustegevusega, vaid tegelesid ka väiketootmise ja remonditööga. Tallinna Tööstuskaubastu alluvuses oli 197 kauplust, neist suuremate juures olid töökojad kübarate valmistamiseks, õmblus-,
annaabi.ee 
