a) Joonista toidukartuli ja piirituse tootmisvõimaluste piir. Arvestades olemasolevaid ressursse ja tehnoloogiat, saame toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste piir. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. b) Leia piirituse tootmise alternatiivkulu igal tootmise tasemel. Kuidas see muutub? Selgita! Iga valik toob endaga kaasa alternatiivkulu. Punktis C on vähem piiritust ja rohkem toidukartulit kui punktis D. Et tegemist on vaid kahe kaubaga, ei ole raske valida parimat alternatiivi. Piirituse kogust on võimalik suurendada toidukartuli arvelt. Seega on piirituse alternatiivkulu see toidukartuli kogus, millest loobutakse piirituse kasuks. Alternatiivkulu mõõtmiseks kasutame tootmisvõimaluste piiri. Kui kulutada kõik ressursid toidukartuli tootmisele, toodetakse 200 ühikut toidukartulit ja ei tooda üldse piiritust. Viie ühiku piirituse tootmiseks
a) Joonista toidukartuli ja piirituse tootmisvõimaluste piir. Arvestades olemasolevaid ressursse ja tehnoloogiat, saame toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste piir. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. b) Leia piirituse tootmise alternatiivkulu igal tootmise tasemel. Kuidas see muutub? Selgita! Iga valik toob endaga kaasa alternatiivkulu. Punktis C on vähem piiritust ja rohkem toidukartulit kui punktis D. Et tegemist on vaid kahe kaubaga, ei ole raske valida parimat alternatiivi. Piirituse kogust on võimalik suurendada toidukartuli arvelt. Seega on piirituse alternatiivkulu see toidukartuli kogus, millest loobutakse piirituse kasuks. Alternatiivkulu mõõtmiseks kasutame tootmisvõimaluste piiri. Kui kulutada kõik ressursid toidukartuli tootmisele, toodetakse 200 ühikut toidukartulit ja ei tooda üldse piiritust. Viie ühiku piirituse tootmiseks
Soasepa Seemnekaubandus pakub suurepärast valikut kartulimaa HOLLANDI suurimalt firmalt, mis ka maailmas üks suurimaid: Kartul on õrn kultuur, tema käitlemisel ja kasvatamisel kaasneb mitmeid probleeme, eelkõige kvaliteedi halvenemine haiguste ja kahjurite tõttu, samuti nende aretuslikest või kasvatamisest tingitud omaduste tõttu, mis mõjutavad edasist kartuli tarbimist. Soasepa SK tarnib vajadusel Eestisse ka toidukartulit. Põldhernes Pisum sativum Hernes on üks tähtsamaid liblikõieliste sugukonna esindajaid. Kasutatakse nii inim kui loomatoiduna, sisaldades keskmisena: · mineraalaineid 2,5 ....3,5% · valku 22...34% · rasvaineid 0,7...1,5% · tärklist 20...48% · tselluloosi 5,2...7,7% Nagu kõik liblikõielised kultuurid, on ka hernes mullaviljakuse tõstja, sest tema juuremügarad seovad õhulämmastikku. Herne tavasortidel on 2..
milledest parimaks on käärinud allapanurikas sõnnik. Orgaanilised väetised tuleb anda sügiskünni alla. Kevadel võib kartulile anda hästi käärinud sõnnikut või komposti. Suured (90…100 t/ha) sõnnikunormid ja ka käärimata sõnnik halvendavad mugulate maitseomadusi ja vähendavad tärklisesisaldust. Kartuli väetamisel tuleb arvestada saagi kasutamise eesmärki. Kõige suuremate normidega võib väetada söödakartulit ja kõige tagasihoidlikumalt toidukartulit. Üleväetamisel halvenevad saagi kvaliteet ja säilivus. Kõige efektiivsem on anda mineraalväetised kartulile mahapaneku ajal paiklikult ridade kõrvale ja 5…6 cm sügavamale mulda. Paiklikul väetamisel võib väetise normi vähendada 20…25%. PK-väetiste planeerimisel tuleb lähtuda mulla väetistarbest. Suurte fosfori normide suhtes on kartul vähetundlik ja neid võib kasutada rohkem andes ära ka kartulile järgneva teravilja fosfori
annaabi.ee 
