vajalikust madalamaks. Oluline on vältida toiduainete ristsaastumist, mis tähendab seda, et toored toiduained eriti liha tuleb hoida ning töödelda eraldi valmistoodetest. Escherichia coli Soolekepike ehk kolibakter ehk coli-bakter (Escherichia coli, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K- vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest. Mis on Escherichia coli? Escherichia coli või E. coli on inimeste seedetrakti üks levinumaid baktereid. See kuulub enterobakterite perekonda (sinna kuuluvad veel Klebsiella, Enterobacter). E
levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. ESCHERICHIA COLI Escherichia coli ehk soolekepike ehk kolibakter coli-bakter (, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga 8 suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest. BACILLUS CEREUS Bacillus cereus on eoseid moodustav mikroob, mis satub piima 1) pinnasest
tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. ESCHERICHIA COLI Escherichia coli on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest CLOSTRIDIUM BOTULINUM Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin.
annaabi.ee 
