friikartulid, maiustused, suhkrut sisaldavad karastusjoogid jms, kuid ka siis, kui palju kaloreid saadakse alkoholist. Samuti on oluline silmas pidada, et põhiliselt puuviljadest koosnev toidusedel on valguvaene ega pruugi tagada soovitustele vastavat valgukogust. See aga ei tähenda, et puuviljade söömist tuleks vältida. Puuviljad on meile vajalikud teistel põhjustel: need on head vitamiinide, fütotoitainete, kiudainete ja mineraalainete allikad. Kuna puuviljade osa kogu saadavas toiduenergias on tavaliselt suhteliselt väike, ei mõjuta nende madalam valgusisaldus oluliselt kogu toidusedeli valkude taset. KASUTATUD MATERJAL: http://et.wikipedia.org/wiki/Valgud http://www.toitumine.ee/pohitoitained-valgud-ra svad-susivesikud-kiudained-3 / http://vegan.ee/soomine- elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/valgud/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi d/tervislik_eluviis2.htm TÄNAN KUULAMAST!
kaerahelbed puuviljaga. Enne kehalist koormust ja koormuse ajal on efektiivne juua kergesti imenduvaid süsivesikurikkaid jooke, kus süsivesikute osa on 20-80 g/ liitris ( Rein Jalak 2006:125). Rasvad Rasvade tarbimise kohta erineva füüsilise koormuse korral on kirjanduses erinevaid allikaid ja võrreldes süsivesikute ning valkudega vähem sihipäraseid soovitusi. Pealegi on viimastel aastatel muutunud seisukohad rasvade tarbimise kohta, eelkõige rasvade osast päevases toiduenergias, mis on 30-32% asemel nüüd 25-30%. Rasvades sisalduvad essentsiaalsed rasvahapped on igasuguse füüsilise koormuse puhul obligatoorsed , kuna organism neis ei sünteesi. Linoolhappe soovitatavad kogused on 14-17 g päevas meestele ja 11-12 g päevas naistele.Rasvade soovitusliku tarbimise ületamisel pole olnud oodatavaid tulemusi täiendava energia saamiseks suurenenud füüsilise koormuse korral, samuti ei paranenud tulemused tippsportlastel.
sisaldab liiga palju toiduenergiat, kuid vähe kiudaineid, vitamiine makro- ja mikroelemente ning teisi elutähtsaid toitaineid. Seega peaks lähtuma mõnest olulisest punktist: * Toidu mitmekesisus tagab toidus toitainete tasakaalustatuse. * Toitu peab valima igast toiduainerühmast. * Toit peaks sisaldama 75-80% taimseid ja 20%-25% loomseid saadusi- * Üldisest energiavajadusest peaksid üle poole andma süsivesinikud, ligikaudu kolmandiku toidurasvad ja ülejäänu valgud. * Suhkru osakaal toiduenergias ei tohiks ületada 10%-i. *Igapäevamenüüd tuleb rikastada köögi-ja puuviljade ning marjadega. * Piirata tuleb keedusoola tarbimist. * Joogitarbe rahuldamiseks on soovitavad energiavaesed joogid. * Õpilase laual peaks olema iga päev piima. 5 Kõrvuti eelnevaga on toiduvalikul oluline toidu nauditavus, maitsvus. Toitaineterikas, kuid maitsetu ja halvasti serveeritud toit ei tekita isu ja pidurdab seedemahlade
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused:
annaabi.ee 
