Herilaseviu kasutatava pesa 4 tunneb ära selle järgi, et selle servadel on peaaegu alati värskeid oksi. Täiskurnas on 2, harva 3 kastanpruunide laikudega kaetud valget muna. Linnu pesa Pesitsusajal on herilaseviu seotud niiskete leht- ja lehtsegametsadega. Põlgab nõmmemetsi. Herilaseviu pesitsusterritoorium on vägagi suur, mille tingib eelkõige nende toidueelistus...kasutataval alal peab ju kiletiivalisi jätkuma. Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa tunneb ära selle järgi, et selle servadel on peaaegu alati värskeid oksi. Täiskurnas on 2, harva 3 kastanpruunide laikudega kaetud valget muna. Linnu pojad Linnupoeagade eest hoolitsevad mõlemad linnud. Pojad saavad iseseisvaks umbes 3-4 nädala pärast
Ta ei ole väga aktiivne ning armastab kodus televiisorit vaadata ning arvutis mängida nagu tavalised tänapäeva lapsed. Ta käib tantsutrennis. Hedli on keskmises lapseeas, mis vastab 7-12 aastastele. Selles eas tüdrukut iseloomustab tegutsemistahe. Naiselikkuse eitamine on väga paljudel juhtudel omane selles eas, poisilikkus on kõrgpunktis. Ollakse kadedad poiste peale kuigi ei näidata seda välja. Sellises eas süüdistatakse ema puudustes. Varateismelistel on piiritletud toidueelistus ning nad võivad hulkuda ringi. Neil on suur tegelikkusega kohanemise võime. Nad on aktiivsed, tugevalt väljapoole suunatud huvidega. Sellises eas on väga tähtis suhtlus sõpradega. Lisaks on suurenenud omavaheline koostöö tahe ning iidolite olemusolu olulisus (Mangs, Martell, 2000, lk 300). Kaheteistkümne aastane laps huvitub inimsuhetest, laps on vastutustundlik, stabiilne, avatud optimistlikult häälestatud, otsustusvõimeline. Teda saab usaldada ja temaga saab arvestada.
metsvintidel) on selleks mõlemad perioodid. Osal liikidel (nt. kanaarilinnul) säilib õppimisvõime kogu elu jooksul. Tundlike perioodide esinemist on seostatud isassuguhormoon testosterooni taseme tõusuga suguküpsuse saabumisel – ühelt poolt initsieerib see laulmist, teiselt poolt surub alla õppimisvõime. Sünnipärasuse, õppimise ja piirangute roll saakobjektide ja kiskjate äratundmisvõime arengus. Saakobjektide äratundmine on kas kaasasündinud või toidueelistus kujuneb sünnijärgselt. Samamoodi kiskjatega. On loomulik hirm n madude jms ees, aga alguses ei pruugi olla hirmu inimese ees. Saagi ja kiskjate sünnijärgse tundmaõppimise erinevad viisid. Suur liikidevaheline erinevus. Saagi äratundmine sünnijärgselt: a) katse ja eksituse meetod, garcia efekt b)eelistuste omandamine teistelt isenditelt (maternaalne/sotsiaalne mõjutus). Kiskja äratundmine: katse ja eksituse meetod (ohtlik), teiste isendite kogemusest õppimine.
annaabi.ee 
