haigused on seotud bakteritega, hakkas Lister haavu puhastama karboolhappega, mis aga oli liiga tugevatoimeline. Mõni aeg hiljem hakati haavasidemeid steriliseerima kuuma auruga, haavu aga jooditinktuuriga . Tartu Ülikooli kirurgiaprofessor Werner Zoege von Manteuffel koos kolleegidega võtsid kasutusele steriliseeritud kummikindad. 1900.aastal tuli kasutusele veel kirurgi näomask, mis kaitses haava arsti suus ja hingetorus olevate bakterite eest. Louis Pasteur otsis moodust otsis moodust toidubakteritest vabanemiseks ning avastas, et kui kuumutada ainet mingi temperatuurini, siis vabaneb bakteritest.Sellist moodust hakati kutsuma pastöriseerimiseks. Baktereid uurides puutus ta kokku ka viirustega, mis ei olnud mikroskoobi all nähtavad, kuid mille olemasolu oli aimatav. Üks hirmsamaid viiruseid tollel ajal oli marutõbi, millesse nakatanud looma hammustus tõi inimesele kaasa kindla surma. Pasteur avastas vastabinõu ning aastal 1885 pääses tänu
aastal teooria bakterite kui haiguste kandjate kohta, prooviti haavu puhastada karoolhappega, kuid sellel oli liiga tugev toime. Mõni aeg hiljem hakati haavasidemeid steriliseerima kuuma auruga, haavu aga jooditinktuuriga . Tartu Ülikooli kirurgiaprofessor Werner Zoege von Manteuffel koos kolleegidega võtsid kasutusele steriliseeritud kummikindad. 1900. aastal tuli kasutusele kirurgi näomask, mis kaitses haava arstide suus ja higetorudes olevate bakterite eest. Louis Pasteur otsis moodust toidubakteritest vabanemiseks, ning avastas, et kui kuumutada ainet kindla temperatuurini, siis bakterid surevad. Seda moodust hakati kutsuma pastöriseerimiseks. Pasteur avastas ka vastabinõu marutõve vastu, ning aastal 1885 pääses tänu sellele juba ka esimene marutõvve nakatunud inimene. Aastal 1882 avastas saksa teadlane Robert Koch mikroskoobi all tuberkuloosi tekitaja, mida hakati avastaja järgi kutsuma Kochi kepikeseks.
karboolhappega, mi saga oli liiga tugevatoimeline. Mõni aeg hiljem hakati haavasidemeid steriliseerima kuuma auruga, haavu aga jooditinktuuriga . Tartu Ülikooli kirurgiaprofessor Werner Zoege von Manteuffel koos kolleegidega võtsid kasutusele steriliseeritud kummikindad.1900. aastal tuli kasutusele veel kirurgi näomask, mis kaitses haava arsti suus ja hingetorus olevate bakterite eest. Louis Pasteur otsis moodust otsis moodust toidubakteritest vabanemiseks ning avastas, et kui kuumutada ainet mingi temperatuurini, siis vabaneb bakteritest.Sellist moodust hakati kutsuma pastöriseerimiseks. Baktereid uurides puutus ta kokku ka viirustega, mis ei olnud mikroskoobi all nähtavad, kuid mille olemasolu oli aimatav. Üks hirmsamaid viiruseid tollel ajal oli marutõbi, millesse nakatanud looma hammustus tõi inimesele kaasa kindla surma. Pasteur avastas vastabinõu ning aastal 1885 pääses tänu sellele juba ka
annaabi.ee 
