aega(2) Järelrefleks-refleks kestab ärrituse lõppemise. Mõlemad põhjustatud sellest, et närvisignaali jõudmiseks meelerakult (retseptorilt, sensorilt) lihasesse kulub aega. (3) Käivitumine (käitumine saavutab täisintensiivsuse järk-järgult), põhjustatud ilmselt sellest, et järjest rohkem lihaskiude saab närvidelt korralduse (4) Väsimine (püsiva ärrituse korral refleksi intensiivsus langeb, kuni lakkab hoopis. Taastumiseks vaja teatud “toibumisaega”). Peapõhjused: (a) lihaste kurnatus (b) retseptorrakkude kurnatus (c) transmitteraine lõppemine närvisünapsites. Omadused esinevad ka keerulisemate käitumiste puhul (laululind ja kull). Kärbsevastse käitumine tupikust väljumisel, selle seletus. Kärbsevastse valgusreaktsioon. Vastsel esineb refleks põgeneda valguse eest pimedusse (nukkuma), kuid suudab valguse poole liikudes koopast välja tuööa. Motoorne võime püsib (lihasväsimus ei ole põhjuseks),
kantakse järgmisse geimi. 17. ERAKORDSED VAHEAJAD MÄNGUS 17.1. VIGASTUS 8.1 Kui palli mängus olles saab mõni mängijatest tõsiselt vigastada, peab kohtunik viivitamatult peatama mängu ja lubama meditsiinipersonalil väljakule tulla. Sellisel juhul pallimängimine korratakse. Kui vigastatud mängijat ei ole võimalik vahetada ei määruste- päraselt ega ka erandkorras, siis antakse mängijale 3 minutit toibumisaega, kuid ühele ja samale mängijale mitte rohkem kui üks kord kohtumise jooksul. Kui mängija ei ole võimeline mängu jätkama, loetakse tema võistkond mittetäielikus koosseisus olevaks. 17.2. VÄLINE VAHELESEGAMINE Kui pallimängimine katkestatakse välise vahelesegamise tõttu, siis palling korratakse. 17.3. KESTVAD VAHEAJAD Kui ettenägematutel asjaoludel kohtumine katkeb, siis esimene kohtunik, organisaator ja kontrolli komitee (kui see on olemas) peavad määrama abinõud,
põhjustatud sellest, et närvisignaali jõudmiseks ärrituse registreerinud retseptorilt (meelerakult, sensorilt) lihasesse kulub kindel aeg • käivitumine - refleks saavutab täisintensiivsuse mitte ühekorraga, vaid järk- järgult (joonisel „Warm up“) o põhjustatud ilmselt sellest, et järjest rohkem lihaskiude saab närvidelt korralduse • väsimine – kui ärritus püsib liiga kaua, siis refleksi intensiivsus varsti langeb, kuni lakkab täiesti. Taastumiseks on vaja teatud “toibumisaega”. Refleksi väsimise võimalikke põhjusi on mitmeid: o lihaste kurnatus o retseptorrakkude kurnatus o transmitteraine lõppemine närvisünapsites Sünaps – kahe närvikiu kokkupuutepunkt, kus erutus kandub ühelt närvilt teisele üle eriliste keemiliste transmitterainete vahendusel. Käitumismustrid võrreldes refleksidega • kalduvad sisaldama rohkem üksikliigutusi • nende toimumine mingis
annaabi.ee 
