betulinum). Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. Et sookased on pikka aega kollasekirjud, ei ole neil võimalik anda arukasega võrreldavat kullaetendust. Kui nüüd kullendavat rabakaske (arukaske!) lähemalt vaadata, võib tema tüve alusel ja okste jämedamatel osadel näha sügavalt lõhestunud musta korpa, mis ülalpool asendub järsult valge tohuga; naabritest sookased on aga maapinnast ladvani ühtlaselt valged, vanana kärnaselt halli-mustatähnilise tohuga. Ka pungad klapivad laukaäärsel kaunitaril arukase omadega: nad on ümara tipu ja kõva vahakattega; ümbruse sookaskedel on pungad enamasti teritunud ja veidi kleepuvad. Kui palju leidub raba südames arukaski, sõltub naabrusest, sest neid külvavad ümbruse arumetsad. Laialdastest madal- ja siirdesoodest ümbritsetud rabadel ei pruugi arukaske olla
Hea oleks pakend varustada kogumisandmeteg: milline taimeliik, millal ja kus korjatud. Erinevad taimeosad säilivad õige kuivatamise ja säilitamise korral erinevalt: koor 3...4 aastat, õied 2...3 , viljad 2, ürt 2..4 aastat. Kauemaks riiulile unustatud ravimtaimed võib ära visata kuna nende toime on nõrgenenud ja taimed ise vananenud. ("Eesti taimed" 2008). ARUKASK (Batula pendula Roth) Kasvab Arukask kõrgete heitlehteliste puudena. Tüvi on sirge ning kattunud valge tohuga. Oksad on varustatud emas-ja isas urbadega ning lehed on kolnurkjad kuni rombjad. Droogina kasutatakse arukasel pungi ja lehti-Betulae gemma et folium, Harvem kasutatakse puidust/või koorest saadavat kasetõrva-pix Betulinae. Pungade saamiseks lõigatakse kevadel nende paisumise ajal oksad puudelt maha ja kuivatatkse hea tulletõmbusega ruumis. (Taimedes talletuv tervis, Ain Raal 2003:46). Arukask on üks meie tavalisemaid lehtpuid Eesti looduses. Ta on kauni valge tüvega ja
Koola poolsaarelt on teada, et lühiajalistes peatuspaikades võidi lihtne varje moodustada kahe jämedama puu alumistele okstele asetatud rõhtsast latist ja selle vastu kaldu maasse torgatud teivastest, mis kaeti kuuseokstega. Riidega kaetud ,,poolkoja" (laavvu-peälli, kovas-pielle) püstitamine sarnaneb hagudest koja ehitamisele, kuid teivastest karkass kaeti purjeriidega või kottidest õmmeldud kattega (varasemal ajal tohuga). Poolkoja lahtisele küljele tehti samuti lõke. ,,Poolkoda" oli kala- ja jahimeeste, põdrakarjuste ja heinaliste eluase. 72 Kojakangaga kaetud püstkoda (laavvu, kovas) koosnes 7-12 (Koola poolsaarel 12-25) umbes kolme meetri pikkusest ridvast. Koja püstitamist alustati kolmest haralise otsaga ridvast, mis ülal üksteise vastu toetusid. Vähema arvu lattide
Lehti kasutatakse tihti lilleseadetes. Hea meetaim, andes mett kuni 44 kg hektari õitsvate taimede kohta. Indiaanlased on taime kasutanud maovaevuste, verejooksude, silmahaiguste jm. tervisehädade korral. Abi on taimedest saadud ka kollapalaviku vastu. 24. Perekond kask ja arukask Perekond kask (Betula L.) [bétula] Betula on vana ladinakeelne nimetus kaskedele Pliniusel. Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised, tuultolmlejad, kestendava koorega (tohuga) puud ja põõsad. Pikkvõrsetele kinnituvad lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, urbadena, isasurvad arenevad sügisel 2-3 kaupa võrsete tipus, enamasti üksikult paiknevad emasurvad moodustuvad lühivõrsetel kevadel vahetult enne õitsemist. Tolmlemine toimub tavaliselt koos lehtimisega, vili on kahe kileja tiivakesega pähklike. Seemned pudenevad koos urva kattesoomustega ja viljad levivad tuule abil kilomeetrite kaugusele
silmahaiguste jm. tervisehädade korral. Abi on taimedest saadud ka kollapalaviku vastu. Sordid: 'Apollo'; 'Atropurpurea'; 'Compacta'; 'Donewell'; 'Orange Flame';'Moseri'; 'Smaragd'; 'Green Ripple'; 'Hastings Elegant'; 'Maqu'; 'Mirena';'Undulata'; 'Versicolor'; 24. Perekond kask ja arukask Perekond kask (Betula L.). Betula on vana ladinakeelne nimetus kaskedele Pliniusel. Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised, tuultolmlejad, kestendava koorega (tohuga) puud ja põõsad. Pikkvõrsetele kinnituvad lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, urbadena, isasurvad arenevad sügisel 2-3 kaupa võrsete tipus, enamasti üksikult paiknevad emasurvad moodustuvad lühivõrsetel kevadel vahetult enne õitsemist. Tolmlemine toimub tavaliselt koos lehtimisega, vili on kahe kileja tiivakesega pähklike. Seemned pudenevad koos urva kattesoomustega ja viljad levivad tuule abil kilomeetrite kaugusele
annaabi.ee 
