Mitmed teadlased on püstitanud teooriaid selle kohta , mis Bermuuda kolmnurgas toimub. Ühe huvitavama teooria müsteeriumi selgitamiseks esitas Vene okeanograaf Vladimir Azhazha. Ühes oma artiklis, mis avaldati nii USA's kui ka Venemaa mainekas teadusajakirjas, kirjutas Azhazha, et kolmnurgas tekkivad tormid põhjustavad infraheli madala sagedusega laineid, mis on inimolenditele kuuldamatud, aga võivad teatud mõjude kokkulangemisel saada tohtutult võimsaks , nii et võivad hävitada isegi laevu ja lennukeid . Infraheli on sagedus mis on madalam , kui 16 tsüklit sekundis . Moskas antud intervjuus, mis avalikustati ka National Enqurer ajakirjas (15 november 1977) märkis Azhazha , et tema arvates tekib infraheli Saatana Kolmnurgas veetemperatuuri muutustest ja võimsa merealuse jõe voolamisest ookeani hoovustega vastupises suunas . USA Wave Propaganic Propagation Laboratory of the U .S. National Oceanic
Üksjalad, träälid kaovad. Vabadust osta ei saanud. Adratalupoegade kiht langed justkui pärisorjusesse. Külaõiguste kadumine, nt kalastamise või marjade korjamseks pidi külaelanik küsima luba külavanemalt, see läks üle mõisnikule. Uus haldussüsteem, kehtestati metsavahiamet. Miks kaotati 13. sajandil vabadusvõitlus Saksa Taani vallutajatele. Rahvastik kasvas plahvatuslikult. Sellele järgns sakslaste liikumine idasse. Venemaal küll rahvastik tihenes, aga maaala oli tohtutult suur. Toimus areng relvastuses. Tähtsaks muutus piiramistehnika.Tulid heitemasinad ja koged. Sakslastel oli organiseeritus, aga eestlastel polnud. Liit lätlastega ja piiratud rahvaarv. Mis põhjustel olid muutused maaelus perioodil 18. sajand keskpaik kuni I MS nii kiired. Teedevõrk oli väljakujunenud, mõisnike elustandardite kasv, tööstusrevolutsioon, Tekib viinatööstus, tehti viina kartulis, raudtee Eestis 1870-avaneb peterburi turg, suur
igaüks seda teha. Varastamine oli ka pisike: kuskilt toodi natuke mune ja pekki, et saaks õhtusööki teha. Siis tekkiski idee, et võiks kogu eesti mütoloogia kokku siduda ja luua sellise muinasmaailma, kus kõik on sees ning mis oleks alternatiivne eesti eepos. Kreutzwald on «Kalevipojas» ära kasutanud ainult ühe osa eesti folkloorist, hiiu muistendid, kuid kõik need kratid, puugid ja kogu see värk, mida on tohtutult palju kogutud, on kõrvale jäänud. Ega inimene suuda seda välja mõelda, mille vanarahvas on välja mõelnud. Need on ikka nii jubedad asjad, mida eestlased on üksteisele rääkinud. Nii see «Rehepapp» sündiski. Mõni loeb seda kui eestlaste ühist raamatut: kui kanged ja vägevad meie esivanemad ikka olid. Üldiselt on ju orjaaega kujutatud mustades toonides. Eestlane oli selline hallis kasukas talupoeg, kes sai mõisas peksa. Nina oli tal kogu aeg verine ja kõht tühi
annaabi.ee 
