Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate esemete vahel. Müramismäng- On eriti omane poistele. Lapsed maadlevad, kähmlevad ja togivad teineteist. Mängus kasutatakse erinevaid näoilmeid, hääletoone, rollimuutusi ning mängul on nii algus kui ka lõpp. Rollimäng- Lapsed matkivad igapäevaseid tegevusi. Näiteks mängivad poodi- saab mängida müüjat, ostjat ja ka näiteks kauba väljapanijat. Tehakse järgi igapäevaselt nähtud olukordi. Esemeid nimetatakse ümber vastavalt situatsioonile. Lapsed soovivad mängima hakata iseseisvalt. Mängud on üldiselt üsna pealiskaudsed.
Täiskasvanueas leiame endale kallima ja luuakse perekond. Kõik koolipoisid on raudselt tundunud imelikku tunnet kõhus, kui nad mööduvad mõnest ilusast tütarlapsest, kes neile meeldib. Seda tunnet ei saagi hästi seletada, öeldakse vaid, et liblikad lendavad kõhus. Paljud sellised armastused jäävad algklassi ja kahjuks on ühepoolsed. Tihtipeale tahavad poisid tüdrukutelele eriti meeldida ja hakkavad neid kiusama. Nad sikutavad tüdrukuid patsist, togivad, norivad ja tahavad olla alati nende seltsis. Kindlasti ei jäta see poistest head muljet. Mina arvan, et algklassi õpilaste vanus on liiga noor, et suhet luua. Kõige keerulisem aeg on murdeiga, kus noortel muutuvad tujud väga kiirelt. Iga teismeline tahab tunda armastust ja sellega kaasnevaid häid asju. Kahjuks heaga käib kaasas ka kurbus. Alguses on kõik imetore ja ilus, kuid mõne hetke pärast oled kurb, pahane, vihane, pettunud.
Mina võin heldida, saabudes x riiki, mida pidasin võõrapäraseks või «vähearenenuks», ja avastades, et nad on tõlkinud näiteks Hesset ja Thomas Manni. Ma mõistan kohe, et mul on siingi maal hingesugulasi. Aga mis on sellel pistmist kõnealuse maa ülejäänud asukatega? Me räägime globaalkultuuri. Praegu võib TV maailmakanaleist näha reklaami, mille loosung on: «Me kõik räägime üht ja sama keelt - jalgpalli.» Paljasjalgsed poisikesed ja lipsuga ärimehed - kõik togivad rõõmsalt segasummas koos. Lõpuks tuleb muidugi välja, et klipiga promoti mingit rahaettevõtet, milles justkui kõik inimesed osaleksid. Aga minu jaoks on klipi iva just eelnevas - tõepoolest, väga suur hulk inimesi kõikjal maailmas elab jalgpallile kaasa, nad «räägivad jalgpalli». Aga kas jalgpall toob inimesi üksteisele lähemale? Ta võib seda teha. Esimese ilmasõja esimesel talvel kargasid ühel rindelõigul vastastikku maasse kaevunud Inglise ja Saksa sõdurid jõulupäeval
Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate esemete vahel. Müramismäng- On eriti omane poistele. Lapsed maadlevad, kähmlevad ja togivad teineteist. Mängus kasutatakse erinevaid näoilmeid, hääletoone, rollimuutusi ning mängul on nii algus kui ka lõpp. Rollimäng- Lapsed matkivad igapäevaseid tegevusi. Näiteks mängivad poodi- saab mängida müüjat, ostjat ja ka näiteks kauba väljapanijat. Tehakse järgi igapäevaselt nähtud olukordi. Esemeid nimetatakse ümber vastavalt situatsioonile. Lapsed soovivad mängima hakata iseseisvalt. Mängud on üldiselt üsna pealiskaudsed.
· Õpetajate teadmised vareeruvad, kuid suhteliselt kehvad (38% õigeid vastuseid USAs, 77% Austraalias. · Muudetavad ka lühikese õpetuse järel (White et al., 2011) Impulsiivsus · Kognitiivne impulsiivsus tekitab probleeme akadeemilises toimetulekus ülesannete lahendamisel on kiired, aga mõtlematud (ei süvene) · Käitumuslik impulsiivsus tekitab probleeme laiemalt, ka sotsiaalsetes suhetes segavad tundi (hüüavad vahele, togivad kaaslasi jne); tegutsevad ilma mõtlemata (ei taju reaalset ohtu); vastavad ilma mõtlemata; ülesannete lahendamisel on kiired, aga mõtlematud (ei süvene) agressiivsed kaaslastega suhtlemisel jutukad ja kärsitud Hüperaktiivsus · Pidevas liikumises, üliaktiivsed tegutsemisel ja rääkimisel on raskustes paigalistumisega; ei suuda järjekorras seista motoorsed liigutusi (pliiatsiga toksimine, jalgade kõigutamine)
Kümne aasta jooksul, mil kool eksisteerib, pole õnnetusi juhtunud. Ainetunni pikkus on 50 minutit. Vaheaeg kestab viis minutit, keskpäeval on see tunnine. Lõunavaheajal mängivad lapsed kõikvõimalikke kivimänge. Kuna jõgi ja mäed on lähedal, tuleb lastel silm kogu aeg peal hoida. Pärast lõunat tehakse koduülesandeid. Kella 1618 on vaba aeg. Koolis on üks ujula, mitu lehtlat ja kohti, kus saab jõe kaldal jalgu kõlgutada ja vee voolamist vaadata. Suuremad lapsed togivad jalgpalliväljakul palli. Ringid töötavad põhiliselt laupäeval ja pühapäeval. Väga suurt rõhku pannakse muusika- ja kunstiharidusele. Iga laps õpib mingit pilli, meisterdab, voolib või maalib. Pärast õhtusööki minnakse ühiselamusse pesema. Päev lõpeb pidzaamadesse riietatud laste ühispalvusega. Pärast tänupalveid lähevad poisid ja tüdrukud oma internaatidesse." Pitsaprojekt Ühel päeval otsustas 2. klass, et tahab teada kõike pitsa kohta
annaabi.ee 
