mõne probleemiga. Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste kooliasjade äravõtmine, lõhkumine, pildumine või peitmine. Sageli on vaimne vägivald palju hullem, sest kellegi sõnad võivad hinge jälje jätta ja keegi teine ei pruugi seda iial teada saada, aga füüsilise kiusamise korral suudavad
käitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest füüsiliselt, siis kooliõpilastele pole vägivald ühe-, vaid kolmetähenduslik mõiste. Esiteks, vägivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid; teiseks, vägivald on teisele inimesele füüsiline kallalekippumine ja haiget tegemine; kolmandaks, vägivald tähendab vaimse kannatuse tekitamist seoses koolikiusamisega. Füüsilist vägivalda esineb sagedamini ning seda on togimise ja tõukamise näol koolis kogenud ligi pooled õpilased. Koolis vägivallaga hakkamasaamiseks on mitmeid võimalusi. Enamasti kehtestatakse reeglid ja karistused. Väga tähtis on ka õpetaja aktiivsus ja õpilaste endi tegevus. Kõige rohkem vägivalda esinebki koolis. Koduümbruses vägivallaga hakkamasaamiseks on samuti tähtis enda tegevus. Näiteks eakaaslased aitavad ja astuvad vahele. Koduümbruses saab ka järelevalve (politsei) palju ära teha.
aga peavad seda kooli probleemiks. Ei tohi ka unustada, et vägivalda suurendab õpetajate ebaprofessionaalne käitumine, ühiskonna hoolimatus, vähene sallivus, telesaadetes lokkav vägivald- kõik need aspektid soodustavad samuti meie eetiliste arusaamade allakäiku. Vägivald on koolielu paratamatu osa. Koolivägivallal on tänases koolis kaks palet: füüsiline ja psühholoogiline. Füüsilist vägivalda esineb sagedamini ning seda on togimise ja tõukamise näol koolis kogenud kindlasti ligi pooled õpilased. Teist vägivalla vormi, psühholoogilist, kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt narrimise või pilkamise näol ning teiselt poolt vägivald seoses kooliasjade kui omandiga nagu teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või suisa ära lõhkumine. Füüsilise vägivalla kasutamisega kaasneb ka vaimne kahju.
annaabi.ee 
