Semliki Forest viirus Grete Kuura Helerin Margus Avastamine ja levik 1944 a, Semliki mets, Uganda Isoleeriti moskiitodest nakatab närilisi, imetajaid Vektoriks lülijalgsed Kuuluvus Positiivse polaarsusega RNA genoom Alpha-sarnaste viiruste supersugukond Sugukond Togaviridae Perekond Alphavirus Liik Semliki Forest viirus Virion d= 65-70 nm Sfääriline Membraaniga nukleokapsiid Glükoproteiinidest ogad antiretseptor T=4 Genoom +RNA Ühekomponentne 11,5 kb Cap-struktuur ja poly(A) saba Elutsükkel Mõju peremeesrakule Translatsiooni ja transkriptsiooni mahasurumine Viirus-indutseeritud apoptoos Vektorites on infektsioon persistentne ja mittetsütotoksiline Kasutamine geenitehnoloogias
Tungrovirus Positiivse RNA genoomiga viirused PICORNA-SARNASED VIIRUSED: Ph: Picornaviridae G. Rhinovirus G. Enterovirus polioviirus G. Parehovirus G. Aphthovirus FMDV G. Cardiovirus G. Hepatovirus HAV (A-hepatiit) Ph: Potyviridae PVY (potato virus Y) ALPHA-SARNASED VIIRUSED: Ph. Togaviridae G. Alphavirus SIN (Sindbis virus) SFV (Semliki forest virus) G. Rubivirus RUB (Rubella virus) Selts: Nidovirales Ph. Coronaviridae IBV MHV (mouse hepatis virus) HcoV-SARS (SARS associated v)
Cap- struktuur RNA genoomi 5’ otsas. See struktuur sünteesitakse viiruse kodeeritud ensüümide poolt spetsiifilist mehhanismi kasutades. Replikatsioon toimub sarnase skeemi järgi ja leiab asset raku membraanidest moodustunud struktuuride- sfäärulites. Vähemalt osa struktuurseid valke ekspresseeritakse subgenoomsete (sg) RNA-de abil. sgRNA-d sünteesib viiruse replikaas genoomi negatiiivses ahelas paiknevalt sg-promooterilt. Sugukond Togaviridae - Perekond Alphavirus: Sindbis viirus (SIN), Semliki Forest virus (SFV), Chickunguunya viirus (CHIKV). - Perekond Rubivirus, ainus tuntud esindaja on Rubella virus (RUB, punetiste viirus). Ei oma putukvektorit, inimene on ainus peremees. Virion: membraaniga sfäärilised, diameeter on ca 70 nm, kapsiid koosneb 240-st kapsiidivalgu molekulist. Ümbrise membraan pärineb raku plasmamembraanist ja selles asuvad
SEROLOOGILINE UURIMINE on peamine diagnostikameetod: spetsiifiliste IgM-antikehade määramine veres alates 4-5-st päevast pärast lööbe teket (ELISA). Profülaktika: aktiivne immuniseerimine 12. elukuul, revaktsineerimine 13.a.-l. Immuniseeritakse ka asümptoomsed HIV positiivsed lapsed. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin (MMR). Punetised HAIGUSTEKITAJA on Rubivirus Togaviridae perekonnast (üheahelaline RNA viirus) Enamikul juhtudest levib viirus piisknakkusena. Raseduse ajal, kui ema põeb punetisi, kandub punetiseviirus transplatsentaarselt lootele (vertikaalne ülekandumine). Äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Peiteperiood kestab 11-17 päeva (harva 21 päeva). Seejärel tekib kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurguvalu, palavik kuni 380C, halb enesetunne, nõrkus ja peavalu. 2.-3
annaabi.ee 
