See toimus enne üleliidulist referendumit). 77,8% toetas Eesti iseseisvumist (sh. 1/3 siinsetest muulastest) Oli selge, et mingist liidulepingust pole enam juttugi, läbirääkimisi NSV Liidu keskvõimuga võis pidada vaid iseseisvumise üle. Eesti iseseisvusreferendum oli 3. märtsil 1991. Selle tulemused kujunesid meil igati headeks: lisaks eestlastele hääletas koos meiega Eesti iseseisvuse eest 150 000 muulast! See oli suurim toetusbaas, mis meil iseseisvusvõitluse perioodil nende hulgas kunagi olnud. Ka Lätis ja Leedus läks iseseisvusreferendum hästi. Üllatavalt hästi Lätis, kus paljud põhiliselt venelastega asustatud piirkonnad hääletasid Läti riigi iseseisvuse poolt. Hoopis uue hingamise andsid referendumitulemused meile läänes. Referendumil vaatlejana osalenud briti parlamendi alamkoja liige Philip Flynn kinnitas: "Oleme väga
likvideerimiseks 1949. aasta 28. jaanuaril võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse kulakute, bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta (märtsiküüditamine). 1949. aasta veebruaris võttis NSV Liidu MN otsuse nõukogudevaenuliku elemendi jaoks täiendavate kinnipidamiskohade loomise kohta, millega loodi 12 erilaagrit (GULAG) 1949. aasta märtsiküüditamise ning sundkollektiviseerimisega, hävitati metsavendade toetusbaas maal. Metsavendade tegevus hakkas seetõttu paratamatult hääbuma. Paljud legaliseerusid või langesid haarangutes võimude kätte. Metsavendade organisatsioonidest oli olulisim Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses kõigis maakondades 1945-1949 ning Pärnumaal 1949-1952. Noorte salaorganisatsioonid Moodustati noorte ning kooliõpilaste organisatsioone, mille liikmed võtsid aktiivsest vastupanust osa relvade kogumise, lendlehtede levitamise või nõukogude monumentide õhkimise teel
põgenenud või lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed. Rünnati väiksemaid Punaarmee ja julgeolekuüksusi, külanõukogusid ja valdade Täitevkomiteesid. Metsades mõisteti kohut partorgide, maksuinspektorite ja teiste aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Kogu see asi suurendas maal elavates inimestes hirmu. See sõda peale sõda oli mõlemale osapoolele ohvriterohke. 1949. aastal toimunud küüditamisega hävitati väga laialdaselt metsavendade toetusbaas ning nende tegevus hakkas paratamatult hääbuma. 1950. aastal surus okupatsiooni võim lõpuks vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas seda, et Eesti ei alistunud võitluseta. 1953. aastal Kremli nõudel likvideeriti eesti NSV-s kokku 662 ,,bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Selles võitluses kaotas Nõukogude võim 887 meest ja haavata sai 185. Viimane metsavend tabati Lõuna-Eestist 1978. aastal.
annaabi.ee 
