Jõudnud mäe tippu vaatasin ma puperdava südamega alla nendele samadele tuules pöörlevatele pilvedele. Teadsin , et kõik see oli tolle alatu võõama krahvi süü. Tema oli ju see , kes tappis mu isa ja süü minu kaela veeretas. Tema oli ju see , kes nüüd mu südamedaami külje alla puges. Temast mõeldes nägin Eemalt taevaservalt välja ilmuvas vihmapilves heletat välku sähvimas.Oleks mul vähemalt mingeid tõendeid tema vastu , aga ei.Istusin maha , toetasin selja vastu kivi ja mõtlesin. Sel hetkel kadus ootamatult üks pilv õhtupäikese eest ja tolle kuldsed kiired pimestasid mind. Tõstsin käe silme ette ja vaatasin maha. Seal paistis midagi , midagi peale kivi. See oli kellegi nahkkaantest päevik Sirvisin seda uudisimuga. Tint oli enamustes kohtades vihma tõttu laiali läinud. Uurisin laiali valgunud tähtedega kirjutatud nime... See oli uskumatu , see oli peaaegu , et võimatu ,
põhjal välja tuua. Nimelt, oli mul üks sõbranna kunagi, kes armastas väga lauatennist mängida, mulle esmapilgul see ei meeldinud, et ta sellega tegeleb, kuid mingi ajapärast ma sain aru, et see on asi, mida tema armastab ja mul oleks õige leppida tema tahtmiste ja vajaduste ja eesmärkidega ja leppida sellega, et ta ei jäta lauatennise mängimist maha sellepärast, et mina seda palun. Nimelt tal hakkas hästi minema, kuna ma toetasin teda, ma olin õnnelik selle üle, et ta sai maailma noortemeistriks, et sai koondisse sisse ja elab nüüd Rootsis, ma käisin ka mingil ajal temaga kaasas mängudel ja toetasin seal teda, süstisin temasse positiivsust! Kas olen inimesena piisavalt tugev, et suuta olla teistest eraldiseisev? Oleneb mida mõelda selle sõna all ,, eraldiseisev"? Et suudan sõltuda vaid sellest, mida mu oma enda tunded ja vajadused tahavad? Ja kohelda neid samamoodi nagu kohtlen oma tuttavate omasid
Kellelt: Silja Laigar 12.KÕ Erakond Üldiselt on nii, et minu meelest ei ole Eestis olemas ühte ideaalset erakonda, kelle valitsemiskorralduses- ja poliitikas ei oleks midagi, mis ei meeldi. Mõni asi meeldib ühe erakonna juures, mõni asi teise erakonna juures. Ei ole halba ilma heata, nagu öeldakse. Kuid kui on vaja valida, et milline erakond meeldib mulle kõige rohkem, siis valiksin reformierakonna, keda toetasin ka eelmistel valimistel. Reformierakond on 1994 aastal loodud liberalistlik erakond. Minu teadmiste järgi peaks hetkel olema riigikogus ja ministrikohtadel kõige rohkem just reformierakondlasi. Hetkelon Eesti Vabariigi peaministergi reformierakondlasest Andrus Ansip. Reformierakond peab oma valitsemispoliittikas kõige tähtsamaks vabadust, inimese vabadust. Reformierakonna juures meeldib mulle kõige rohkem see, et nad panustavad võimalikult palju noortele, lastele ja noortele peredele
Mehed nii tundelised pole, kuid jällegi oleneb see inimesest. Mina arvan, et mehed kardavad oma tundeid näidata, sest mida küll võidakse arvata mehest, kes nutma hakkab. Probleem võib olla lihtsalt selles, et pole inimest, kellele saaks kõigest vabalt rääkida. Siinkohal on mul üks meessoost sõber, kes rääkis mulle kõigest ära, mis teda vaevas ja ta hakkas isegi nutma. Minu arvates polnud selles midagi imelikku ja seetõttu toetasin teda ja lasin tal ennast tühjaks nutta, selle asemel, et naerma hakata või teise pilguga teda vaadata. Olenemata sellest, et räägitakse meeste ja naiste maailmadest, justkui erinevatest ajupoolkeradest, saab naiste ja meeste vahel ka tõmmata paralleele kasvõi sarnaste väärtushinnangute, tegevuste või emotsioonide näol. Mõlemad sugupooled on siiski inimesed. Nii nagu naistel ,on ka meestel olemas tunded ja ka naissoost sõbrad. Selles ei
ja ootame, et tuleb tund: kord neile, kes veel näevad und, me müristame kõrvu sõjalugu! Ka üksikisikule keskenduvas luules protestib Suits väljastpoolt tuleva surve vastu. Ilmekas näide selle kohta on trotslik ,,Pöörase laul", mis on kirja pandud hullumeelse või selleks peetava vaatepunktilt. Tumedamaid jooni, aimatavat skepsist või edasipürgija väsimushetkede tunnistamist leidub luuletustes ,,Muremõtted käivad rinnas", ,,Ma küdevasse ahju heitsin lehed" ja ,,Käe naale viimaks toetasin pää". Nii tagasihoidlikult kui need tundetoonid esinevadki, aitavad need varjundada muidu ühtlast võitlusmeelsust. Uudsena omas ajas mõjus G. Suitsu armastuslüürika ,,Elu tule" kolmandas tsüklis, mille avab kaunis igatsuslaul ,,Oma saar". ,,Oma saar" Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Uus oli noore Suitsu luules seegi, et armastatu ei olnud üksnes imetletav ja ihaldatav, vaid tingimata ka tee- ja ideekaaslane
.tunnen kaasa." "Jh nh .. selline see elu on !" Kaire Siis rääkisingi neile ,et see oli kõigest teeseldus. Ma tahtsin ju kõigest teada kes on mu tõelised sõbradad. Marko kiitis selle heaks kuid oli nagu natuke solvunud, Kaire oli julmalt pettunud ning Kerli ütles et ta teadis seda. Ei tea küll kust ? Nh igatahes lõppes meie tänane päev hästi ning õhtul rääkisime veel õudukaid. Me saime Kairega irw (sorry see on lihtsalt nii nõme nimi ) suurteks sõpradeks, ning ma toetasin teda pankroti pärast. Kõige õudsama jutu rääkis Marko. Ma ei suutnud magama ka veel jääda.Kuid lõpuks Marko kaisus mõtlesin et ma polnudgi täna nii hull tibi kui ma muidu olen. Et ma hakkan paranema tibisusest. *** Hommikul ärgates oli mul väga paha tuju. Kuid telle tuju tõstis 100 % kui nägime et pooled meist olid ära pasteeriud. Of coorse mitte mina ega Kaire ega Marko .Neid oli nii naljakas vaadata.Ainult
Siis ütles ta: «Vaadake, olen üks raiskuläinud poiss, vähemalt kõik ütlevad nõnda, ja ma ei saa midagi selle vastu -- mõnikord ei saa ma magadagi, kui sellele mõtlen ja arutan, kuidas teistviisi elama hakata. Nii oli ka eile öösel. Ma ei saanud magada, ja niisiis lonkisin kesköö paiku tänavaid mööda ja mõtlesin selle kõige üle järele, ja kui ma selle vana lagunenud telliskivilao juurde jõudsin seal alkoholita võõrastemaja kõrval, siis toetasin seljaga vastu müüri ja hakkasin uuesti mõtlema. Noh, ja just siis läksid need kaks selli minust mööda mingisuguse pakiga kaenla all, ja ma arvasin, et nad on selle varastanud. Üks neist suitsetas ja teine tahtis tuld; nad peatusid otse minu ees, sigarid valgustasid nende nägusid, ja ma nägin, et suurem oli kurttumm hispaanlane, tundsin ta kõhe ära valgetest vurrudest ja seotud silmast, ja teine oli üks punase näoga kaltsudes mees.»
annaabi.ee 
