organisatsioonid. 1929. aastal loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL). Keskliit oli alguses mittepoliitiline, mille eesmärk oli ikka veteranide abistamine ja propageerida nende tõekspidamisi noorte hulgas. EVKL 2. kongressil 1931. aastal tõusid majanduslike ja kasvatuslike küsimuste kõrvale jõuliselt esile poliitilised küsimused. Eelkõige riigi korruptsiooni vastu ja põhiseaduse muutmise vajadus. EVKL 3. kongressil võeti vastu toetajaliikme staatus, mis lubas liitu võtta neid, kes polnud vabadussõdalased, aga nõustusid liidu poliitiliste sihtidega. Pärast seda süvenes liidu radikaliseerumine ja selle peamiseks eesmärgiks oli põhiseaduse muut mine. EKVL kritiseeris rängalt ,,vanu erakondi" ja korrumpeerunud poliitikuid, kes väidetavalt tundsid huvi vaid oma enda heaolu pärast. Teine liidu nõue oli põhiseaduse muutmine, selliseks mis looks tugeva presidendi ameti loomist, kellele alluks Riigikogu ja valitsus
kogemus, kes tunnistavad Kodutütarde eesmärke ja oma tegevusega aitavad kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Igal rühmal on vähemalt üks täiskasvanud juhendaja. Järvamaal on neid kokku 19. Kodutütarde ringkonna tegevliikmeks saab olla vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Kodutütarde eesmärke ja oma tegevusega aitab kaasa Kaitseliidu ja Kodutütarde eesmärkide saavutamisele ning kes vastab Kaitseliidu seaduses toodud nõuetele. Toetajaliikme võtab isiku avalduse alusel vastu ringkonnavanem käskkirjaga, kus märgitakse ära tema kohustused organisatsioonis. Järvamaal on 7 toetajaliiget. Kodutütarde ringkonna auliikmeks võib tema nõusolekul valida Eesti või välisriigi kodaniku, kellel on Kodutütarde ringkonna ees silmapaistvaid teeneid, Auliikme valib Kaitseliidu kodukorra alusel ringkonna juhatus ringkonnavanema ettepanekul. Ringkonna
Rahvahääletus aug 1932 (I PS rahvahääletus). 13-15 aug 1932 referendum. Poolt 49,2%, vastu 50,8%. Miks eelnõu läbi kukkus? Poolpropaganda puudumine, need RK erakonnad, kes pooldasid PS muutmist, arvasid, et rahulolematus vana PS on rahav hulgas sedavõrd levinud, et ei ole mingit kahtlust, et rahvas hääletab PS muutmise poolt. PS vastu 2 väga tugevat jõudu: ESTP ja Vabadussõjalaste Keskliit (1932 vapside III kongress liikumise radikaliseerumine, toetajaliikme staatuse loomine). Vapsid leidsid, et PS uus projekt ei ole nende jaoks piisav. Tegemist kriisiajaga, elatustase langes, rahva rahulolematus suurenesid vastuääletajate arv suurenes veelgi. Vahetult enne rahvahääletust oli rahvahääletusel osalemine kohustuslikuks tehtud need, kes muidu oleks eemale jäänud, kuid nüüd oleks sunnitud minema, hääletasid nüüd RK vastu. Vapsid olid kõige aktiivsemad, seadsid kokku uue eelnõu. Esitasid nov-s 1932 RK- le
annaabi.ee 
