3 Näiteks Turusild. Joonis lk. 7 Kaar- ja raamsillad. Kaarsild sild, mis kasutab raskuse kandmiseks kaart. Kaarele mõjuv jõud suunatakse kaare haarade kaudu maasse. Silladekk ei pea kaarsillal olema kaarekujuline, samas võib silladekk olla kaarekujuline näiteks talasillal. 4 Kahele toele toetuvat surutud kõverast vardast moodustatud konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid toereaktsioone, nimetatakse kaareks. Sirgetest või murtud teljega varrastest koosnevat konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab vertikaalseid ja horisontaalseid toereaktsioone, nimetatakse raamiks. Raamsild näiteks on Kroonuaia sild. Kaarsild jaguneb 1.varraskaarsild. Näiteks Võidu sild; 2. tõmbiga (Langeri) kaarsild (jäikustala on ühendatud jäigalt kaarega). Näiteks Kaarsild 3. Mitmeavaline kaarsild. Vabadussild liigitub Kaar rippsilla alla. Silla konstruktsiooniks on
Võrrandite lahendamisega ülevalpool olevalt korruselt madalamale korrusele tulles, leiame kontaktjõud ja toereaktsioonid. 14. Kaar. Kahele toele toetuvast ühest või mitmest surutud kõverast vardast moodustatud konstruktsiooni,milles vertikaalne koormus....(jätka selgitust mis on kaar, lisa joonis) lk 119 Kahele toele toetuvast ühest või mitmest surutud kõverast vardast moodustatud konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid toereaktsioone, nim kaareks. 15. Kaar.Selgitada mida järgmise valemi abil arvutatakse, muutujate tähendused, lk 123 Mx=Mox H*y Qx=Qox*cos H*sin Nx=Qox*sin + H*cos Selle valemiga arvutatakse sisejõud kaare lõikes x. Mx- Ristlõikes x koostatud momentide tasakaaluvõrrand Qx- Jõudude projektsioonide tasakaaluvõrrand Qx suunale Nx- Jõudude projektsioonide tasakaaluvõrrand Nx suunale Mk=Va*xk-Fyi*(xk-ai)-H*yk ehk Mk=Mk0-H* yk 16. Kolme liigendiga kaar
Kui integraal on positiivne, siis siire rakendatud ühikjõu suunas, kui aga negatiivne, siis vastassuunas. 11. Lihtsamaid staatikaga määramatuid konstruktsioone: Konstruktsiooni ehk tarindi tugevus- või jäikusarvutuseks tuleb eelnevalt leida sisejõud. Sisejõud määratakse lõikemeetodi kohaselt lõikega eraldatud tarindiosa tasakaaluvõrranditest. Sidemete (reaktsioonide) arv võrdub tasakaaluvõrrandite arvuga. Konstruktsioone, mille toereaktsioone ja sisejõude saab leida kasutades vaid tasakaalutingimusi, nimetatakse staatikaga määratavateks. Tehnikas kohtame aga palju konstruktsioone, mida ei õnnestu lahendada ainult staatika võrrandite abil. Põhjus on selles, et lahendamisel esinevate tundmatute suuruste (toereaktsioonide, sisejõudude) arv ületab nende leidmiseks kasutada olevate tasakaaluvõrrandite arvu. Kõiki selliseid tarindeid nim staatikaga määramatuteks
x NC P12 C Joonis 4.54 Eemaldame prisma, aga näitame alumise punkti C juures veidi ära kaldpinda, et selle alusel õigesti joonistada toereaktsiooni. Võib õrnalt ära näidata ka liigendi A, siis on toereaktsioone ka sinna mugavam joonistada. Lõpuks – näitame ära ka koordinaattelgede positiivsed suunad. Nüüd võibki jõudusid hakata joonisele kandma. Kanname jõud sellesamale joonisele, süsteemist eraldatud keha ABC ju eraldi ära näitama ei pea. Millised jõud tuleb joonistada? Esiteks, liigendi A reaktsioonjõud. Kuna see liigend on seina küljes kinni, siis tuleb siin joonistada 2 jõudu, teineteisega risti, telgede positiivsetes suundades
annaabi.ee 
