Poldi tugevustingimus on täidetud. Leiame ka pingutusmomendi MK ja selle saame avaldisest d2 d kesk M K = FE tan ( + 1 ) + f 2 d2 Keerme tõusunurga leiame valemist Hõõrdenurk f 0,12 = arctan = arctan 7,9 cos cos 30 2 Mutri toepinna keskläbimõõdu dkesk leiame valemist , kus D=24 mm on võtmemõõt ja d0=16 mm keermemõõt. FE ehk eelpingutusjõud on võrdne Fp, ehk FE=Fp=49,2 kN , arvestades eelnevat, leiame pingutusmomendi. Vastus Konstruktsiooni kinnitamiseks valin poldid M16 ja pingutan need momendiga MK = 126 Nm
Nihkestabiilsusest lähtudes jäikusribisid tarvis ei ole, kuid tuleb kontrollidaveel seina kohaliku mõlkumist. 5.9 Seina kontroll kohalikule muljumisele katuseroovi toetamisel katusetalale Roovtalalt IPE 240 katusetala ülemisele vööle mõjuv koormus, kui roovide samm on 4,25 m: Profiili IPE 240 arvutuseks vajalikud mõõtmed: Keevitatud I-tala seina kohaliku mõlkumise kandevõime Kandevõime leidmine järgmiste etappidena: 1. Valtsprofiili IPE 240 jäiga toepinna pikkuse leidmine: 1. Suuruse m1 ja m2 ning koormuse mõjuva efektiivpikkuse ly leidmine: Kuna vaadeldava tala sein on suhteliselt sale, on tõenäoline et ning sel juhul: 1. Teguri kf leidmine 2. Kriitilise jõu leidmine: 3. Seina tingsaleduse leidmine kohaliku mõlkumise suhtes 4. Vähendusteguri leidmine: 5. Koormuse mõjuala arvutusliku efektiivpikkuse leidmine: 6. Seina arvutuslik kandevõime leidmine kohaliku mõlkumise suhtes:
selle kasutamisele mängus. Mangus toimub juba mitmete omavahel seotud liigutuste kombineerimine, st. eraldi üksikut liigutust ei kohta. Suletus oskus lihtsalt palli põrgatamine ja avatud oskus põrgatamine pallimängus. 2) oskuse õpetamise alustamisel on oluline teada selle oskuse peamisi elemente. Nt. jooksmine: kuidas liiguvad käed, jalad, jalatalla asetus toepinnale jne. Nii iga spordiala oskuste kohta. 3) kinesioloogilised printsiibid: Tasakaal õpetada toepinna suuruse, keha raskuskeskme, toepinna omaduste, välistingimuste jms. mõju tasakaalu säilitamisele. Liikumise efektiivsus soojenduse osatähtsus lihaste kontraktsiooniomadustele ja liigeste liikuvuse suurenemisele, liigsete liiguste vältimiseks, ettekallutatud keha mõjust kiirendusele, sammu pikkuse ja sageduse mõjust kiirusele jne. Jõud jõu rakendamist ja selle amortiseerimist. Täpsus liigutuste täpset sooritamist (löögi/viske nurk, liikumise suund jne.)
16 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Normaalse kõnni terminoloogia, definitsioonid ja parameetrid Kõnnitsükkel (gait cycle) ajaintervall või liigutuste tsükkel sama jala kahe järjestikkuse algse kontakti vahel Toepinna laius (base width)- normaalne kahe jala vaheline kaugus: 5-10 cm*. Samm, aste (step)- ühe jala edasiliikumine Kõnd (stride)- mõlema jala edasiliikumine (üks samm kummagi jalaga) Sammu pikkus (step length)- kahe jala vaheline distants: keskmiselt 72 cm* Kõnni pikkus (stride length)- distants, mis kaetakse ühe kõnnitsükliga: 2 sammu pikkus- keskmiselt 144 cm*
annaabi.ee 
