Seda nimetatud mägede ümbruskonda kutsutakse nn viljakas poolkuu ala. 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias olid esimesed suured ja püsivad asulad. Jeeriko asula sai alguse umbes 9000 aastat eKr. ja püsis aastatuhandeid. Algul elasid nad savist muldpõranda ja okstest katusega onnides, kuid mõne aja pärast asendusid need toekamate kivimajadega. Asula oli ümbritsetud massiivse kivimüüriga ja selle elanike arv võis ulatuda kahe tuhandeni. Jeerikolased õppisid juhtima allikavett, et niisutada põldusid. Hoone seina müüritud koljud võivad viidata surnud esivanemate religioossele austamisele. Catal Hüyük asula sai alguse umbes 7000 aastat eKr. Kuna asula tekkis hiljem siis oli elanike jaoks savinõude valmistamine juba tuntud. Põlluharimise ja karjakasvatuse kõrvalt oli elanike
Koolipoisiaastatest peale kirjutas Tooma perepoeg luuletusi ja jutte, ihaldusväärsena tundus ka keskkoolis edasiõppimine. Ning oli ka Tooma, põline talukoht, mis kolmekümnendatel aastatel vajas järjest rohkem peremeest ja pärijat, sest Juhani isa Jüri Smuul käis juba kaheksandat kümmet ja talu oli hakanud küla jõukamatest peredest üha enam maha jääma. Tulevase peremehe roll tekitas omakorda unistusi, eriti sellest, kuidas kodutalu tõuseb hoolsa töö läbi uuesti küla toekamate hulka. Kõik see liitis ja köitis. Tekkis läbi terve eluea siduvaks jäänud kiindumus nende paikade ja inimeste vastu. Kui viieteistkümnendal eluaastal tuli esimene kestvam kodust lahusolek Jäneda põllutöökoolis õppimise aeg, tekitas mere puudumine ahastuselamuse, mis jäi kauaks meeltesse. Suur pidi olema ka rängaks kujunenud sõjasõidule südames kaasavõetud armastus kodu, koduste ja kodupaiga vastu, millest on napisõnaline meenutus luuletuses ,,Üks nooruk"
ettevalmistamiseks tarvilikke kirveid. Alguse said ka riide kudumine ja savinõude valmistamine. Viimaseid kasutati muuhulgas ka viljatagavarade säilitamiseks. Jeeriko asula Palestiinas sai alguse juba umbes 8500 aastat eKr ja püsis aastatuhandeid. Selle varasemad asukad ei osanud veel valmistada savinõusid. Algul elasid nad savist muldpõranda ja okstest katusega onnides, kuid mõne aja pärast asendusid need toekamate kivimajadega. Linn oli ümbritsesid massiivse kivimüüriga ja selle elanike arv võis ulatuda kahe tuhandeni. Peagi õppisid Jeeriko allikavett niisutuseks põldudele juhtima. Asulast on leitud savist naisekujukesi, millest arvatavasti loodeti põlluviljakuse edendamist. Ühe hoone seina müüritud seitse kolpa võivad viidata surnud esivanemate religioossele austamisele. Çatalhöyük Väike-Aasias (tänapäeva Türgi lõunaosas) on Jeerikost mõneti hilisem
annaabi.ee 
