kodanikuõigused. Paljud juudid põgenesid Saksamaalt. Riigis toimuvat kontrollisid relvastatud rühmitused. Teisitimõtlejad pandi kooduslaagritesse. Pöörati väga palju tähelepanu sõjalisele tegevusele. Sellega aga kadus tööpuudus nind rahva elutase tõusis. Kuid seegi oli ainult ajutine. Seega vajas Saksamaa kiirelt mingit sõda. Aastal 1938 okupeeris Saksamaa Austria, kuid ega Austria ei osutanud erilist vastupanu ka, nii sai kergelt Austriast Saksamaa osa. Saksamaad asus toeatama Itaalia ja Suurbritannia ja ega Prantusmaa ei julgenud üksi sõtta astuda. Liitumised ei tundunud vägivaldsetena, sest Austrais oli palju saksa-meelseid. Kuid ühinemine ja pooldamine ei aidanud kuidagi kaasa sellele, et päästa oma riik, nii siis otsustasid Suurbritannia ja Prantsusmaa toetada Poolat igas olukorras kui Saksamaa peaks ründama. Varsti hakkas Saksamaa olukord halvenema, kui Saksamaad enam ei toetanud ükski riik.
I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid kaitsesid tööliskonna huve. Erakonnad tekkisid juba 19. saj. viimasel kolmandikul Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas. Neid erakondi nimetati pahempoolseteks. Nende arvates peab riik toeatama abivajajaid (rikastele tuli kehtestada suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks). peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, liikumise eesmärgid (lk 32): Kommunism: Juhtide arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Kasutati vägivalda, et võim haarata. Fasism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine
suhtlemas ja korraldatakse koos üritusi. Samuti tegutseb kohvik ja pakutakse pidulaudade ettevalmistamise ja koristamise teenust. Antud tegevused aitavad kindlasti ennetada eakate sotsiaalset tõrjutust maapiirkondades ja on suureks abiks üldise sotsiaaltöö edendamisel. (Paas, 2010) Kogukonnaks saab nimetada seda teatud gruppi inimesi või suuremat rahva hulka, kellel on ühised väärtused ja eesmärgid ning kes on valmis üksteist toeatama. Kõige tähtsam Malle Lattik STSTB 1-kõ kogukonnatöös on, et kogukonna liikmed peaksid välja selgitama vajadused ja koos liikuma nende vajaduste lahendamise suunas. Malle Lattik
annaabi.ee 
