Kui haprad on parimadki sõprused, inimesed kanduvad lahku. Täpsus olevat üks väiksemaid voorusi, mis omandatakse alles aastatega, kui üldse. Lapsepõlves loetud raamatud, need jäävad kogu eluks. Kuidas suudaksid sõnad väljendada seda, mida tunneb keha? Tunneb ju keka, mitte aju. Asjadel on vahel selline mood, nad muutuvad ebareaalseks. Vahel reisilt naastes või haigusest paranedes, enne kui harjumused oma pinnalise võrgu kududa jõuavad, tajud todasama jahmatavat ebareaalsust, just nagu muutus midagi nähtavaks. Elu on neil hetkedel kõige elavam, võid tunda ennast vabalt. Armastusel on tuhat kuju. Kui palju eri kujusid võib inimesel olla, kuidas ta on ajalehes üks, aga siin ikka toosama kes vanasti, ta nägi ikka ühtmoodi välja. Kuigi selgi kombel võib inimesi tunda piirjoontes, kui mitte detailides. 8.1. Teised teosest http://www.epl.ee/artikkel/304992
Viimane elukutse on peaaegu viimase ajani olnud esikohal ja just sellelt alalt ongi tunginud eesti keelde käsitlusele tulevad sõnad: manguma, mangeldama, mang, mangutama. * jidiši laenud – Põlised Eesti juudid nimetasid juudi ehk jidiši keeles eestlast xone (x-ga on märgitud postdorsaalvelaarset ahtushäälikut). *Heebrea laenud – laenatud on sõna jaanalind. Tänapäeva eesti üldkeeles kasutatavatest sõnadest võib otseseks heebrea laenuks pidada siiski ainult todasama jaanalindu, keda heebrea keeles nimetatakse jaana. Teised meile tuntud keeled nimetavad seda lennuvõimetut lindu ladina keelest pärineva struthio-tüvelise sõnaga (saksa Strauss, inglise ostrich, prantsuse autruche, vene straus, soome strutsi), ainult eesti keel kasutab otse heebrea keelest võetud sõna. Ülejäänud eesti keeles üldkasutatavad sõnad, mis algselt lähtuvad heebrea keelest, esinevad heebreatüvelisena muudeski
Sõnal "valgus" on aga, nagu teame, kaks tähendust: 100 · elektromagnetkiirgus kindlas sagedusvahemikus; · valgusaisting. Fotomeetria tegeleb valguse mõõtmisega. Aistingu tugevust pole võimalik mõõta, kogu füüsika ongi tehtud just aistingute ebaobjektiivsusest vabanemiseks. Sellele vaatamata oleks hea, kui oskaksime kirjeldada todasama elektromagnetkiirgust suurustega, mis võimalikult hästi korreleeruksid selle lainetuse poolt esile kutsutud aistingu tugevusega. Fotomeetrias defineeritakse valgustugevuse ühikud, mis sobivad normaalse "keskmise" inimese nägemisega. Neid kasutatakse töö- ja eluruumide ning tänavavalgustuse projekteerimise normatiividena, samuti valgustite tehnilisel kirjeldamisel. Füüsikalistel mõõtmistel kasutatakse seevastu energeetilisi suurusi, millel pole nägemisega midagi ühist