VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener. KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. ESIMENE STSEEN La Grange ja Du Croisy on just külastanud provintsiplikasid ning saanud naeruväärse kohtlemise osaliseks. Du Croisy võtab asja üpriski rahulikult, mitte nagu La Grange, kes tahab plikadele õppetunni anda. Tal on üks isevärki toapoiss, Mascarille, kellele meeldib mängida isandat, püüab olle koledasti galantne, luuletab, põlastab teisi toapoisse jne. Mida mees temaga teha kavatseb jääb esialgu aga saladuseks. TEINE STSEEN Gorgubus uurib meestelt, et kuidas ta tüdrukutega läks. Mehed on tusased ning Gorgibus otsustab minna uurima, et mis juhtus. KOLMAS STSEEN Gorgibus uutib Marotte käest, et kus preilid on ning mida nad teevad. Saades vastuseks ,et nad teevad seal huulepumatit läheb mees endast välja, et mitte midagi muus ei ole viimasel ajal kuulda, kui üks pidev enese ülesmukkimine
Ärapõlatud armuke otsustab neile mängida vingerpussi: ta kutsub oma toapoisi Mascarille'i, kes pillub bel esprit' laadis värsse ja vaimukusi. Markiina esinev Mascarille esitletakse tüdrukutele, kes on vaimustuses tema tiitlist, ekstravagantsetest komplimentidest, pitsidest ja paelakestest, ning võtavad ta suurepäraselt vastu. Vikonti-hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma
neile mängida vingerpussi: ta kutsub oma toapoisi Mascarille'i, kes pillub bel esprit' laadis värsse ja vaimukusi. Markiina esinev Mascarille esitletakse tüdrukutele, kes on vaimustuses tema tiitlist, ekstravagantsetest komplimentidest, pitsidest ja paelakestest, ning võtavad ta suurepäraselt vastu. Vikonti- hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud