Sügisball Raamatu kokkuvõte Sügisball jutustab kuue inimese elust samas linnaosas, kuid need inimesed omavahel ei ole kohtunud, alles raamatu lõpus nad kohtuvad. Raamaru üks tegelane on Eero, kes oli koos naisega elanud pisikeses äärelinna toakeses, kuid nüüd otsisid uut korterit. Eero oli ka lisaks veel luuletaja, kes peale ridade kirja panemist vahepeal mõtles et on kogu oma maailmaelu luulesse kirja suutnud panna. Teine tegelane on August Kask, kes on meestejuuksur ja ta elas samas majas Eeroga, kuid üksteist nad ei tundnud. Ta armastas vahel jalutada linnast välja ja vaadata puid ta armastas värsket õhku. Kolmas tegelane oi arhitekt Maurer, kes oli linnaosa arhitektuurist osa võtnud algusest peale
kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne, oli koos naisega elanud pisikeses äärelinna toakeses, kuid nüüd otsisid uut korterit, mõtles et on kogu oma maailmaelu luulesse kirja suutnud panna, juurdleb ka luule kui sellise olemuse üle ja kahetseb väljendusvahendite piiratust luules. Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole.
kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekooli katuse all, kus Prido Under sai tööd õpetajana, ja hiljem Invaliidi uulitsas asuva invaliididekodu kurvas naabruses. Mälukaardile pidi jääma vaeste inimeste eluhallus, nagu seda hiljem luulessegi sadestus
Athos ja d'Artagnan väljusid, kuna Planchet läks järele kuulama, kas kuskilt ümbruskonnast ei saaks osta kolme hobust. Ukse ees seisid kaks sõiduvalrnis hobust, värsked ja tugevad. Just seda oligi neile vaja. Ta küsis, kus on hobuste peremehed. Talle öeldi, et peremehed magasid öö võõrastemajas ja õiendavad praegu kõrtsmiku juures arvet. Athos läks alla arvet maksma, d'Artagnan ja Planchet jäid välisuksele seisma. Kõrtsmik oli tagapool, madalas toakeses, kuhu Athost paluti sisse astuda. Athos astus halba aimamata sisse ja tõmbas taskust kaks pistooli, et maksta. Peremees istus üksi oma laua taga, mille üks laegas oli poolavatud. Ta võttis Athose käest raha, veeretas seda näpu vahel ja kisendas siis äkki, et see on valeraha, ja et ta laseb nad mõlemad, tema ja tema sõbra kui valerahategijad kinni võtta. 215 «Nurjatu,» ütles Athos tema poole sammudes, «ma raiun sul kõrvad peast!»
annaabi.ee 
