surmaga. Lapsepõlves oli Humbertil armulugu Annabeliga, kuid see ei õnnestunud. Humbert ei märganud Annabelis nümfetti, sest nad olid mõlemad samaealised ja võrdsed. Tagasi vaadates arvab Humbert, et Annabel oligi haldjas, kellega kohtumine sai talle saatuslikuks. Kui aastad mööduvad, abiellub Humbert Valeriaga, kuid lahkub peatselt, sest pettub Valerias ja otsutab kolida, et rahulikult kirjutada. Ta saabub Ramsdale' i linna, kus rendib toakese Charlotte Haze'i ja tema tütre Dolores Haze'i juures. Charlotte on lesk, pigem naiivne ja unistajatüüp. Ta nõuab Lolitalt rangust, kuid ei näita ise head eeskuju. Tundub, et Charlotte kasvatab Lolitat hellitavalt - ta pakub talle asju, mis asendaksid armastust. Charlotte küll hoolib sügavalt oma tütrest, aga ta on liiga hõivatud, et oma tundeid välja näidata või tütrega tegeleda. Humberti jaoks on Lolita kõik, mida hing ihaldab. Tüdruku noorus, välimus, käitumine ja
Vorstikesi, juustuküpsiseid sokolaadi. Rotid jätsid oma tervisliku tavatoidu pikalt mõtlemata kõrvale ning rühtisid kartmatult äsja avatud kohvikusse. Ja nagu võis ka arvata võtsi nad kaalus juurde. Seejärel hoiatasid teadusgruppi liikmed rotte erksalt vilkuva (ohu)tulega, et anda neile märku toidu ohtlikkusest. Küll aga tavatoidu juurde jäänud rotid, arvestasid tulega ning lõpetasid sokolaadi näksimise, ent ülekaalulised rotid kas nosisid julgelt edasi või jäid kahe toakese vahele põikama natukeseks( kuni taas õgima läksid). Hedonism võitis alalhoiuinstinkti. Samalaadsele tulemusele jõudis ka Cambridge`i ülikooli professor B. Everitt, ainult et tema meelitas rotte kokaiiniga. ,,Kas rottidel on toidusõltuvus?" küsib seepeale Kenney ajakirjas Scientific American. Sõltuvus on võimetus alla suruda käitumist, hoolimata selle halbadest tagajärgedest. Ka ülekaalulised inimesed tahaksid süüa vähem, ometi ei suuda ülesöömist vältida.
17-aastasena kirjutas ta oma esimesed jutustused "Kurjal teel" ja "Musta mantliga mees". Oma esimest käsikirja tuksuval südamel Brandi raamatupoes kirjastamiseks pakkumas käies, tutvus ta 1882. aastal Jakob Hermann Vahtrikuga. Neist said südamesõbrad pikkadeks aastateks. (Linnamuuseum, 2016) 1883. aasta sügisel õnnestus Vildel aga saada ajaleht Virulase toimetusse õpipoisikoht. Seal oli tema kolleegiks ka tusameelne Juhan Liiv. Töökohaga koos sai Vilde ka väikese toakese tasuta elamiseks. Sellega algas Vilde ajakirjanikukarjäär. (Linnamuuseum, 2016) Esimese tõelise edu tõi Vildele 1887. aastal Postimehes ilmuv jutustus "Kaks sõrme". Vildet hakati laiemalt lugema ja see sai hüppelauaks toimetaja ametikoha saamisel Eesti vanima ajalehe, Postimees, juures. Pärast Postimehest lahkumist elas Vilde paar järgnevat aastat lohakat, lõbunäljast ulaelu, mil kirjutas eesti kirjastajatele väikeseid juturaamatuid,
C Me oleme ju olnud muinasjuttudele ja legenditele vastuvõtlikud, meile meeldib unelmatemaailm 4. A Andres tahaks Võrumaal suvitada ja kuna seal on suur talu, jätkub seal ruumi sõpradelegi B Alo sõnul olevat Andres kord mõtistklenud, et pensionipõlves oleks tore jõuluvanaks hakata C Vanaema küll ei rõõmustanud, kui ta kodutalu hakkasid väisama võõrad jõulumaahuvilised 5. A Isegi oma väikese toakese seintele maalis ta nii kõrgele, kui ulatas, lugematul arvul riste B Mõne aja pärast kirikuõpetaja jutt vaibus ja asemele tuli sügav huvi isa tööristade vastu C Aasta hiljem aga segas ta väsimatult vanaema köögis kõikvõimalilkke mikstuure kokku 6. A Süzee nuputasin välja tegevuse käigus ning näitlejateks sobisid tillukesed nukud ja loomad B Ema õmbles mulle hiljem tumepunasest sametriidest ilusad väikesed kardinad lava ette
annaabi.ee 
