Igale kpa ruutsentimeetrile rhub isegi suuremdulise isase puhul vaid 40 grammi. Huvitav on ka fakt, et 14 kilogrammise isailvese kpad on suuremad kui 200 kilogrammise puuma omad. Paljud inimesed arvavad, et ilvestel on nii esi- kui ka tagakppadel ainult neli varvast, see on aga vale arusaam. Nad kll jtavad endast maha ainult neljavarbalise jlje, kuid tegelikult on ilveste esikppadel viis varvast. Viies varvas aga asub nii krgel, et ei ulatu jlge jtma. Kned on enamasti sisse tmmatud, jlje jtavad nad ainult siis, kui ilves kraabib, letab libedat teeliku vi ronib puutvest les. Mni ilves aga ei suuda ennast puutvest les vinnata ning seetttu eelistab peenemaid puid, et selle mbert kppadega kinni vtta. Ilvestele on iseloomulik ka lhike saba, mis on ainult 15-23, maksimaalselt 30 sentimeetrit pikk. Lhike saba on neile eluliselt vajalik. Kuna ilvesed elavad tavaliselt klma kliimaga aladel, siis pikk saba annaks ra palju hdavajalikku kehasoojust. Samuti oleks oht,
On . Lapsehoidja Varka, kolmeteistkmneaastane tdruk, kiigutab hlli, milles lamab laps, ja miseb vaevu kuuldavalt: "iu- kussu magama- unelaulu laulan ma..." Ikooni ees pleb roheline ripplambike; le kogu toa, nurgast nurka, on tmmatud nr, millel ripuvad mhkmed ja suured mustad aluspksid. Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja mhkmed ning aluspksid heidavad pikki varje ahjule, hllile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule kes. On umbne. Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha lhna. Laps nutab. Tema hl on nutust ammu juba khisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb. Varka aga tahaks magada
sugulussidemeid (Te olete ometi meie nbu, kes elas 1893. aastal Camberwallis ja kellest me sestsaadik kahjuks enam midagi kuulnud pole.). Vljakaevajate, vhemasti teadlaste seas vttis aga sootuks teisel phjusel maad ha suurenev nrvilisus. See phjus oli ks tagasihoidlik ostrakon- savitahvlike, mille Carter oli leidnud eeskambrist. See oli esmalt korra kohaselt katalogiseeritud, ent vaid mni pev hiljem, prast seda, kui Alan Gardiner oli sellel olnud hieroglfid deifreerinud, kataloogist maha tmmatud. Kiri klas: SURM TABAB OMA TIIBADEGA SEDA, KES VAARAO RAHU RIKUB Oleks vale vita, et Carter, Gardiner vi mni teine teadlane oleks sel hetkel tundnud hirmu manasnade ees. Teadlased kartsid palju rohkem egiptuse vljakaevajate ja valvemeeskonna vastuvtlikkust kummituslugudele. Lpuks olid ju arheoloogid sltuvad oma egiptuse abilistest. Nii juhtuski, et savitahvlike kadus protokollidest ja leiunimistutest, mitte aga mlust. Seda mainitakse kikjal, kuid seda isegi ei pildistatud. Ning sellest
annaabi.ee 
