he thja laohoone juures piilus ta akendest sisse, kuid kui kuulis seal liikumist, jooksis ta metsa. See, kes seal sees liikus, oli tegelikult Marko, ja ta oli seal laohoones, sest Klinker ja Kang otsisid teda taga. Marko taipas, et piiluja oli Joonas. Ta lks ukse peale Joonast hdma, et ta ra ei jookseks ja et ta tagasi tuleks. Joonas teda ei kuulnud, kuid teda kuulsid Klinker ja Kang. Kui Joonas mne tunni prast metsast tagasi tuli, oli laohoone leekides. Joonas lks sinna sisse ja tmbas he keha sealt vlja. Uudishimulikud klaelanikud olid juba pleva maja juurde tulnud, keegi oli ka tuletrje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas vlja tmbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa vtta, kuid oli ks tunnistaja, kes tles, et Joonas tuli hiljem, kui maja juba ples. Jrgmisel peval oli lehe esikaanel see tulekahju ja all on kirjas KOOLIPOISS PSTIS KAASLASE TULESURMAST. Joonase vanemad olid vihased, et Joonas ldse
Nad suitsetavad kanepit ja mngivad (mng seisneb selles, et igaks tmbab he tiku ja kellel on kige pikem annab lesande ja kellel kige lhem peab selle titma). Nad korraldavad hikas kikvimalike jamasid. Oma snnipeval magab Mirjam Jartsiga. Mario kaob kahtlaselt. asa ja Jaanika vetakse kinni, Mikk pseb pgenema. Ta ei leia Jaanikat ja asat. Raamat lppeb sellega, kuidas Mikk sillalt alla kukub ja surma saab. Katkend (lk 273-274) Marx oli vaid mne meetri kaugusel. Aeglaselt tmbas poiss jopeluku eest lahti ja surus ke puetaskusse. Nhtavale ilmus tume karbike. Ne, tmba ks tikk, tles Marx ning tuli veel lhemale. Ole vait ja ra ulu raisk. Ma olen nii kadunud, mtles pisike poiss. Ta ritas Marxi endast eemale lkata, aga judude vahekord oli ebaiglaselt hele poole kaldu. Persse, ra rabele. See on lihtsalt mng. Kuidas sa aru ei saa? See ei ole mng. See on priselt, nuuksatas poisike. Tema jalad ei kuulanud sna. Ta ei saanud pgeneda. Ta ei saanud teha enam ainsatki sammu
"kik vikesed jnesed klassi!" hdis proua liisa,jneselaste vahva kooli petaja. Kasparil oli suur koolikott sejas ja nii jrgnes ta oma spradele. Ta otsis enndale diivanile istekoha - tpselt sprade ja sbrannade keskele. nagu igal hommikul, alustasid vikesed jnesed koolipeva lauluga "tere hommikust, maailm!". prast seda lksid nad mngima.kaspar ja tema hea sber bruno suundusid mngunurka, kuhu oli sisse seatud nukuteater seal seisis ka ks suur kast kostmidega. kaspar tahtis vga mber riietuda ja tmbas kik rivad kastist vlja. piraadipksid, printsessikingad, naljakad prillid, ujumislestad - kik see ja palju muudki vedeles keset prandat. kaspar sikutas jalga tohutu suured pksid, pani ette punase nina ja marad prillid. sellises kostmis tantsis ta peegli ees. "hi-hii!"itsitas kati."vaadake kloun!" bruno leidis oma kaisukaru jaoks uhke piraadimtsi ning musta silmaklapi. bruno ja tema karu lksid piraatide laevaga merd sitma! "on aeg koristama hakata!" kuulsid kki jnesed kedagi hikavat.
Ka Kribul oli pruut nende klassist kelle nimeks oli Mathilda.Kooli juurde judes naad mrksid mingit vrast poissi pingil istuvat heleda peaga mustas nahtagis lbe ngu peas nagu kogu maail kuuluks talle.Poisi krval oli nende kooli tdruk Lydia kooli ilusaim tdruk ja ka hea pilane.Poisi krval istus veel ks poiss kellel oli arm nol.Tommy ja Kribu mdumisel hakas valge peaga poiss mlisema Tommyga milline kole jope tal on nii,et tal lhevat silmangemine kohe ra ja krval istuv poiss tmbas Tommyl jope lukkust kinni ja tmbab selle nii krgele kui saab. Tli kigus tuleb vlja valge peaga poiss on Joel ja armingu Vits. Selgub ka ,et Joel on nende koolis uus pilane. Tommy elavab vikses ridaelamus koos emaga .Tommy ema ja isa elavad lahus ning ema on pikka aega haige olnud kuid suvel leidis ta endale uue hobi kruuside vrvimise reisil.Ka ema oli peigmees Frederik kuid nemad lihtsalt kohtusid.Frederik ttas politseis.Isal seevastu oli juba
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda sbrad) sndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja
Peeter noogutas lbustatult.Ma ei saa aru,miks me peame ldse kirjandusest eraldi levaateid kirjutama.Kogu keelekood on ju xxl sajandi alguse tasemel,sellega pole suurt midagi peale hakata. Lk 370-371 Lauanurgale ilmus hbedane kandik ja sellel pakk vrvilisi mbrikke,mis olid ilusasti paelaga kinni seotud,kige peale oli kollasele sedelikesele kena kekirjaga kirjutatud Vikerkaar.Selle kohale kujutus korraks vaeset kelluke ja andis mahedal toonil mrku uue meili saabumisest.Ervin mhatas,tmbas vrviliste mbrike paki enda ette ning viskas juba pealtnha ilmsed spmmikirjad minema.Teda hmmastas alati,et filtrid ei suutnud ikka veel nii lihsaid asju kinni pda.mbrikke lahti tehes libistas ta hooletult esimesest ridadest pilgu le ning viskas veel paar reklaami ja nhtavasti vaimuhaigete koostatud kirja minema. Lk 372 Lidia raputas pead ja svenes nd juba vaikselt ajakirja lugemisse.Peeter kiigatas le tema la.Huvitav millist keelepaketti ta kasutab? Peaks uurima
annaabi.ee 
