Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja svendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke phimtteid haigete petuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas pshhiaatria ja nrvihaiguste valdkonda ksitlevat ppetd arsti- ja igusteaduskonna lipilastele. Tartu likoolis ttas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil pshhiaatria pperaamatu (1887) kahes vljaandes, hiljem ksiraamatu, mis ilmus paljudes vljaannetes ja tlgiti mitmesse keelde. Ta ttas maailma esimeses eksperimentaalpshholoogia laboratooriumis W. Wundti juures. Kraepelini hilisemast telust on silmapaistev 1902. a alanud koost A. Alzheimeriga, kellega koos identifitseeriti Alzheimeri tbi.
rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming. 1929 aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" sai ta kuulsaks peaaegu le. Seda romaani tlgiti umbes viiekmnesse keelde ning 1930 vndati sellest ka film. 1931 ilmus tema teine romaan "Tagasitee".Aastal 1933 lasid natsionaalsotsialistid tema teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ka Saksa kodakondsus. 1945 ilmus romaan "Arc de Triomphe".Ka sellest vndati 1948.aastal film. 1971 ilmus postuumselt tema viimane romaan "Varjud paradiisis".(aasta prast tema surma) Remarque ongi saanud kuulsaks peamiselt romaanikirjanikuna,ehhki ta kirjutas
1909. aastal sjave teenistusse sites, olid tal taskus juba Kevade esimesed ksikirjad. Sjaveteenistuses olles, asus ta juba rohkem Kevadega tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega Kevadet edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lhemaid nidendeid nagu nt Kapsap ja ka lustmngu Pildikesi Paunverest. Kuid lpuks oli tal juba rohkem aega, peale Kapsap esietendust. Nii valmiski aastal 1912 Kevade I ning 1913. aastal Kevade II . Kevade sai lausa nii poulaarseks, et raamat tlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud tnini. Raamatu kordustrkke on viimaste andmete phjal vlja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis Kevadest film. Filmi reissriks sai Arvo Kruusement. Thtsamaid tegelasi valiti nitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain
Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas Erich Maria Remarque vaheldumisi New Yorgis ja veitsis, Ronco sopra Asconas. 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu le. Tema romaan tlgiti umbes viiekmnesse keelde ning juba 1930. aastal vndati selle phjal ka film. Filmi reissriks oli Lewis Milestone. Aastal 1931 ilmus tema teine romaan "Tagasitee". Aastal 1933 lasksid natsionaalsotsialistid Erich Maria Remarque teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ra Saksa kodakondsus. Aastal 1945 ilmus esialgu ingliskeelses tlkes romaan "Arc de Triomphe". Ka selle romaani phjal vntas Lewis Milestone 1946. aastal filmi
Tema petusest kujunes vlja konfutsionism ehk elamispetus. PIIBLI TLKIMINE EESTI KEELDE Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Snavara polnud lai ja grammatika oli ebamrane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise sstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid snu, nagu mrr ja aaloe polnud. Piibel tlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kigepealt asuti tlkima uut testamenti. Iga vaimulik tlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise td. Tegi phjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Phja-ja Luna-Eesti tlkijate vahel olid konfliktid, projektijuhid surid, sjad segasid tlkimist
annaabi.ee 
