Tänapäeval mõistetakse jätkusuutlikut arengut kui säästvat arengut, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb rahuldada kõik neli suunda, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali aina süvenev defitsiit: madal sündivus, rahvastiku
aastail. Tollal peeti jätkusuutlikuks arenguks eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Tänapäeval on jätkusuutlik areng säästev areng, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna vajadused, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb liikuda kooskõlaliselt kõigis neljas suunas, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Kuid, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Erinevate riikide heaolu võrreldakse mitmete näitajatega, nagu näiteks SKP, tootlikkus, teaduse ja arenduse kulutuste osakaal, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport, hõive teadmusintensiivses teeninduses ning keskkõrg- ja kõrgtehnoloogilises tööstuses. Kuigi need näitajad on Eestis
Meie uurimistöö “Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus” eesmärgiks on hinnata turbavaru kasutamise potentsiaali, tehnoloogiat ja majanduslikku otstarbekust. Valisime selle teema kuna turvas on üks Eesti tähtsamaid ja olulisemaid loodusvarasid kuid kahjuks ei ole tegemist taastuva loodusvaraga. See on inimeste jaoks oluline puhta vee allikas ning elukeskkond paljudele looma- ja taimeliikidele. Eestis ei ole hetkel turba kasutamine korraldatud jätkusuutlikult, seda kaevandatakse rohkem kui turvast jõuab juurde tekkida, antud teguviis on aga vastuolus säästva arengu põhimõtetega. Turba kasutamine, peale kütteallikana on ka laialt levinud aianduses, kuna turvas on hea niiskuse säilitaja mullas. Aga milleks täpsemalt turvast kasutatakse? Andmete kogumiseks kasutasime materjale erinevatest usaldusväärsetest allikatest nagu näiteks Keskkonnaministeerium, Eesti Statistikaamet, Turbaliit ja veel paljud muud.
annaabi.ee 
