Sissejuhatus 2009 aasta on Eesti kergejõustikus tähelepanuväärne aasta, nimelt tänavu täitus Eesti kergejõustikul sajas juubeliaasta. Selle suurepärase sündmuse tähistamiseks on välja antud raamat ,,Eesti kergejõustik 100" Raamatu sisutoimetaja Tiit Lääne on selle kohta öelnud järgmist: ,,Tänavu suvel saja- aastaseks saav Eesti kergejõustik võib mööduvale tagasi vaadata rahuldustundega. Sajandi jooksul on spordi kuningannaks tituleeritav kergejõustik pakkunud eestlastele arvukalt nii võidu- kui rekordirõõmu. Eesti kergejõustiklased on võidutsenud kõikidel tiitlivõistlustel, püstitanud maailma- ja Euroopa rekordeid, saavutanud silmapaistvaid võite paljudel rahvusvahelistel jõuproovidel. Kergejõustik on populaarne linnas ja maal, noorte ja vanade seas. Ja mis peamine kuninganna ei ole eestlaste maal kõrgele eale vaatamata põdur, vaid täis pulbitsevat elujõudu. Eesti kergejõustik ei ole
Üllatusega avastame, et vastav seos on tegelikult universaalne. Nii uskusid kreeklased seeni, eriti trühvleid, müristamisest ja/või välgust tekkinud olevat. Kujutelm müristamisest tekkivatest seentest ulatub läbi aegade tänaseni. Hindu traditsioonis - nagu annab tunnistust ,,Rig Veda" - oli kõuejumal Pardzhanja, Soma isa. Soma-rituaalides kasutatud hümnides kirjeldati Somat kui rajuilma last või rajupilve. Mis puutub siia Soma? Etnomükoloogia rajajaks tituleeritav R. G. Wasson on üksikasjalikult uurinud olemasolevaid allikaid Soma identifitseerimiseks ja jõudnud järeldusele, et tegemist on punase kärbseseenega. Järeldus on leidnud tunnustamist ka laiemates teadusringkondades. Guatemaala ja Lõuna-Mehhiko mägismaa rahvatraditsioonis on täheldatud sisulisi seoseid punase kärbseseene ja piksenoole vahel. Tänapäevalgi tähistatakse
peaga varastada pudeli õlut ja sai selle eest (kahju tekitamise katse umbes 100 krooni ehk 7 euro ulatuses) rohkem kui poole aasta pikkuse reaalse vanglakaristuse. Samas artiklis on kelmusenäide: ühe suurhaigla juht oskas tervishoiusummadest kanda oma firma arvele 290 000 krooni. See manipulaator sai karistuseks umbes 15 000 kroonise trahvi. Moraal on lihtne: vargus tasub ennast ära, kui varastad suurelt. Sama artikli kommentaaris selgitab legendaarseks tituleeritav kohtunik Helle Särgava, miks karistuspoliitika peabki olema selline. Ka täitevvõimu sekkumisel õigusemõistmisse on Eestis pikk traditsioon (mis muidugi läheb tagasi Eesti NSV-sse): täiesti ilmselt mõjutas president Lennart Meri suhtumine 2001. aasta sügisel 68 surmaohvriga metanoolitragöödias süüdi olnute ülileebeid karistusmäärasid (vt nt Anu Saare: "68 elu nõudnud surmajoogi müüki panija viieks aastaks vangi." EPL 28. 01. 2003).
annaabi.ee 
