Jeruusalemm, mis oli siiani olnud kristlaste ja juutide pha keskus, langes 637. aastal. Et kiirendada islami levikut, vabastas Umar muhamedlasi mnedest maksudest, mida ta see-eest kiivalt nudis teiste uskude pooldajatelt. Kristlased ja juudid said osalisi maksuvabastusi, kuid teised mitte mingisuguseid. Just see andis erilise ju islami levikule, paljud lksid vabatahtlikult le islami leeri. Kohati oli tung nii juline, et islami riigi valitsejatel tekkis raskusi riigikassa titmisega. Hiljem pti aegamda jlle makse peale panna. Umar kehtestas just muhamedlusele iseloomuliku kalendri, tegi mitmesuguseid uuendusi palvernnakute asjus. Sassanite impeerium Prsias oli sel ajal nrgenenud suurte sdade tttu Btsantsi vastu ja Umaril nnestus 636. aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa impeeriumist endale saada. 637. aastal alustati Egiptuse vallutamist, aastal 641 alistus Babylon. Kik need territoriaalsed vallutamised aitasid islami levikule kaasa
tid,mille aines on olnud kas ajalooline vi (auto) biograafiline.Niisiis on vhemalt kirjanduse tipus theldav soov tegeleda hiskondlikku ja ajaloolist huvi pakkuvate teemadega.Raske on muidugi elda,kas see ilmtingimata thendab raprdumist ilukirjandusest ja selja pramist kirjanduse esteetilisele kljele.Kas siis kirjandus muutub kuidagi?Ilmselt kll,kuid eelkige ha kitsama ringi vljavalitute asjaks,ning laia thelepanu leiavad testi vaid raamatud,mis tegelevad igavuse titmisega,meele lahutamisega reaalsusest,mis kll lubab palju,kuid tidab oma lubadusi vaid haruarva.Muidugi ei pruugi srasel eesmrgil loodud kirjandus olla kuidagi eetiliselt vi teinekord ka esteetiiliselt halvem mingist muust kirjandusest,kuid halb on,et tema olemasolu peamine igustus on masside meelte erutamine.Seejuures veel niivrd,et varsti ei suuda keegi meldagi snade ilu ja kokkukuuluvuse peale. Lk 429-431 Teksti autor:Peeter Helme
2003. aastal tulude struktuur: Tulumaks (42%), Eraldised tasandusfondist [vahendid konkreetsete lesandete titmiseks (petajate palgad jm.)] (18%), Tasandusfond [eraldised riigieelarvest nrgema tulubaasiga omavalitsustele, kelle arvestuslikud kulud jvad alla arvestuslikele tuludele] (10%), Laekumised majandustegevusest [nt. piletite mk jne.] (7%), Maamaks (4%), Ministeeriumite sihtotstarbelised eraldised [riiklike lesannete titmisega seotud kulude katteks] (4%), Riigieelarvelised investeeringutoetused [koolid paljuski munitsipaalomandis] (4%), Varade mk (3%), Eraldised teistelt omavalitsustelt [osutatakse avalikku 28 teenust mnele teisele omavalitsusele, nt. teises vallas puudub gmnaasium] (2%), Muud omatulud [nt. rent] (2%), Ressurssimaks [veeerikasutuselt ja kaevandamisiguste tasu] (1%), Muud maksutulud [sh kohalikud
annaabi.ee 
