Ma valisin selle raamatu täiesti suvaliselt. Ma lootsin leida raamatukogust mõne suvalise noortele mõeldud raamatu. 2. Millest see räägib(kas selle sisu on seikluslik või ulmeline jne)? See raamat räägib ühest tüdrukust kes satub suurtesse pahandustesse ja nüüd peab ta need ära klaarima. See raamat räägib natuke tänapäevast, kus kõiki ei saa alati usaldada . 3. Milline mulje jäi teose algusest? Kas see kutsub sind lugema? Alguses ma arvasin et see on järjekordne ,,titekas" raamat, kuid see polnud seda. Sellelt raamatult ma lihtsalt ei suutnud silmi ära võtta. 4. Kas seda raamatut tuli sundida ennast lugema või sa ei saanud seda raamatut käest ära panna? Seda raamatut oli lihtsalt võimatu käest panna. 5. Kirjelda peategelast. Kas tegelaste käitumine oli usutav? Peategelane on Linnea kelle parim sõbranna just suri ja ta püüab enda elule mõtet leida. Minu jaoks oli tegelaste käitumine üsnagi usutav, kuigi mina ei ole sellise eluga kokku puutunud. 6
andnud kontserdit suurtemates Eesti linnades ning piletid on enamasti väljamüüdud. Tean ka seda, et kontserdit on antud ka paljudes Põhja- ja Kesk-Euroopas. Artistid esitasid kaasaegset löökpillide show-d ja omajagu teatrit. Tundus nagu iga esitaja oli saanud akadeemilise kõrghariduse igaüks omamoodi muusika instrumendi eest. Nagu ma ennist mainisin, oli kontsert mõeldud lastele, umbes 1-6 klassini, mistõttu tundus esitus n.ö. titekas. Siiski olid kavanumbrid ilusti paigutatud ja kontsert sujus ilusti tõusvas joones. Alguses prooviti laste tähelepanu endale suunata, tehes palju nalja ja igasuguseid kahtlaseid zeste. Hiljem suunati tegevus juba muusikale ja pillimängule ja hiljem said lapsed nii show-d kui ka muusikat koos nautida. Lavakujundus ei olnud just suurepärane, kuid millestki puudust ka ei tulnud. Kostüümid olid perfektsed ja artistlikud ning igati kontserdile sobilikud.
viis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelot kasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksena meeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1. septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. '' Koolimüts osteti mulle varakult, samuti pruun vakstust portfell, mis polnud mingi väike titekas, vaid koguni KAHE lukuga! Kuskilt oli isa endale hankinud vana mootorratta, ja kuigi selle Harley Davidsoni parandamiseks kulus tal tavaliselt sama palju aega kui sõiduks, oli just 1. septembril masin tipp-topp sõidukorras. Isa pani padja paagile, tõstis mu sellele istuma, ning me tegime ümber koolimaja kolm auringi - nii ta seda põristamist igatahes nimetas.'' Saatuse tahtel vabastati Helmes Tungal varem ja ta pääses kodumaale siis, kui Leelo oli teise klassi laps
(arstimängus, politseimängus), kirjutab pikaajalise lasteaiaõpetaja kogemusega Ülla Maide (2005). Traditsiooniline kodumäng on hääbumas ning asemele on tulnud Actionmanide, Pogemanide, Ämblikmeeste jt kaklused, võitlused ja tapmised. Ülla Maide uuringu järgi tundsid tema lasteaiarühma lapsed traditsiooniliste rollimängude vastu vähe huvi. Müüjaks, kokaks või juuksuriks kehastumine oli laste arvates igav, ebahuvitav ja titekas mäng. Laste mängu vaatlusest selgus, et lapsed häbenesid mängida kodu, ema, isa, last ja koduseid toiminguid. Nad kartsid oma tundeid väljendada ja nukku lohutada, aidata, sülle võtta, magama äiutada ja hella häälega rääkida. Nad kartsid rühma liidri põlastavalt halvustavat suhtumist. Tema lasteaiarühmas oli liidriks laps, kellele anti kodust kaasa kalleid mänguasju ning kes dikteeris oma isiklike mänguasjadega mängu teema, rollide ja mänguasjade jaotamise. Liider
annaabi.ee 
