puhkajatele. · Näitegrupis 17 näitlejat ja 2 lavastajat Von Krahli teater · Sai alguse 1992. aasta tänase teatrijuhi Peeter Jalaka ja tema toonase trupi Ruto Killakund initsiatiivil. · Aastal 1998 sai alguse Von Krahli teatri püsitrupp · Alates 2000. aastast on saadud riigipoolset toetust Von Krahli teater · Aastas 100-150 etendust · Peamine rahastaja Eesti Kultuurministeerium · Tegemist on erialgatusega · 6-liikmeline trupp professionaale Mida vaadata? · Endla teatri "Titanicut" · See on komöödia · See tundub väga huvitav olevat · Sobib nii noortele kui ka vanematele · Etendus räägib kahest sööklatädist, kelle lemmikfilmiks on "Titanic". Nad kehastavad kõiki tegelasi ja mängivad filmistseene läbi. a s t ! ul a m äh ku Ai t
Esimene neist oli töö nimega ,,Elvira". Sellel maalil oli kujutatud kellegi kodu ning kassi. Ilmselt ootas kass peremeest koju. Selle maali juures meeldis mulle varjude ning valguse kasutamine. Aknast paistis valgus ning põrandal olid näha aknalaual olnud asjade varjud. Veel meeldis mulle ,,Elvira" juures värvi paksuse erinevus, mis jättis kohati ruumilise ilme. Teine töö, mis mulle kohe eriti meeldis, oli ,,R.M.S. Aquitania". Maalil olev laev meenutas mulle Titanicut. Minu arvates oli sellel tööl väga hästi välja kukkunud mere osa lained olid kavalalt värvidega kujutatud ning värvivalik jättis merest ühtse mulje. Laev ise midagi erilist minu arvates polnud detailidesse laskutud ei oldud ning kontuur oli natuke kahtlane. Kolmandaks maaliks minu lemmikute hulgas oli ,,Üksildane kulgeja". Maalil oli kujutatud ühte vanameest, kes kõndis kuskil alevikus. Mees oli kujutatud soliidselt ees oli tal lips ning seljas oli ülikond
„Titanic“ oli 269 meetrit pikk ning 28 meetrit lai ning kaalus 46 328 tonni, oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruseks 43 km/h. Laev mahutas oma pardale 3 547 inimest. „Titanic“ oli 1912a maailma suurim reisilaev ja alusats oma esimest merereisi 14.aprill. Laeva reisijateks olid põhiliselt rikkurid, kes pidutsesid ja nautisid reisi uhkel ookenaihiiglasel. On teada, et sellel päeval oli avastatud mitu triivivat jäämäge, millest oli ka informeeritud „Titanicut“. Viimase info jäämäest saatis teele laev ”Caledoni”, kes märkas oma teel jäämäge. ”Titanic” sai teate ilusti kätte. Aga mingil põhjusel jäi see teade telegrafisti lauale toppama. Siin me näeme esimest kommunikatsiooni viga. Informatsioon edstati vastuvõtjale aga see ei jõuidnud kapteni kätte. Õige käitumine oleks olnud järgmine: telegrafist oleks pidanud teate kohe edastama kaptenisillale ja teavitama võimalikust ohust kohe kaptenit. Aga mingil põhjusel
rebis laeva kinnitusest lahti ja laev tüüris ,,Titanicu" poole. ,,Titanic" jõudis viimasel hetkel eemalduda. Enamus reisijaid ei pannud seda tähelegi, kuid need, kes suhtusid juba varem laeva eelarvamusega, nägid juhtunus halba ennet ning olid kindlad, et viibivad õnnetuslaeval. ,,Titanic" saabus Cherbourg´i kell 16.30 kohaliku aja järgi, suutmata teel kaotatud aega tasa teha. 22 reisijat olid kasutanud ,,Titanicut" vaid väina ületamiseks ja lahkusid siis laevalt. Ülesõit esimeses klassis maksis 1 naelsterling ja kümme sillingit, teises klassis vaid 1 naelsterling. Pardale tuli 142 esimese, 30 teise ja 102 kolmanda klassi inimest. Kell 20 lahkus ,,Titanic" Cherbourg´ist ja alustas sõitu Queenstowni poole. 11. aprillil kell 11.30 jõudis ,,Titanic" Queenstown´i. Nii nagu Cherbourg, oli ka Queenstown ,,Titanicu" jaoks liiga väike ja ,,Titanic" jäi umbes kahe miili kaugusel sadamast ankrusse
annaabi.ee 
