arenevad halvemini. Ninahingamise puudumine võib põhjustada kolju siserõhu tõusu ja kesknärvisüsteemi funktsioonide häiret. Laps muutub ärevaks, mõndadel lastel tekib unehäire. Lapsed häiritud ninahingamisega, hakkavad suuga hingama. Külma õhu saabumine hingamisteedesse põhjustab külmetushaigusi: ülemiste himgamisteede katarrid, bronhiit, respiratoorsed viirusinfektsioonid. Sellised lapsed haigestuvad tihemini. Läbi nina hingamist on vajalik jälgida. Titale on vaja läbiviia igapäevaselt ninapuhastust. Hingamise häirete ennetamise jaoks imikutel võib välja tuua mõned viisid: 1) asetada last ainult selili ja padjata, sest sellises asendis on tal kergem hingata; 2) liiga soojalt mitte katta, sest ülessojenemine raskendab normaalset hingamist; 3) pehmeid mänguasju voodil mitte jätta; 4) ruumis mitte suitsetada; 5) ruumis hoida ühtlane temperatuur (20-22°C);
ning eesti keele keskel kasvanud laps laliseb eesti keelele sarnaselt. Enamasti räägivad täiskasvanud beebidega n-ö titekeeles – tavalisest kõnest aeglasemalt, ilmekamalt, vokaale venitades, meloodilisemalt, lühemate ja lihtsamate lausetega, sageli ka öeldut korrates. Seda tehakse alateadlikult, sest see on lapse kõne arengule vajalik. Sellisest kõnest on tal lihtsam häälikuid ja sõnu eristada, et neid oma peas kaardistada. Beebid eelistavad alati ilmekamat titale suunatud kõnet täiskasvanute omavahelise vestluse kuulamisele. Esimesed sõnad Kui laps nimetab korduvalt üht ja sama asja või tegevust mingi kindla häälikukombinatsiooniga, siis võimegi seda pidada tema esimeseks sõnaks. See ei pea olema meie mõistes korrektne sõna, kuid see peab olema kindla asja kohta. Näiteks kui ema kohta ütleb laps juba mitmel päeval „emm“, siis see ongi sõna. Või „uua“ tähistab sõna „juua“. Mõni ütleb esimese sõna enne
lähedase inimese külge. Kindla emotsionaalse suhte väljakujunemise seisukohalt ei ole oluline, et ema kogu aeg lapse juures oleks. Oluline on see, et ta oleks käepärast, kui laps teda vajab. Imikutel on erinev temperament Täpseid retsepte lastega ümberkäimiseks ei saa anda ja seda juba sellepärast, et lastel on erinev temperament. Mõni laps on maast madalast füüsiliselt aktiivsem kui teine. Mõnele titale meeldivad uued asjad ja inimesed, teine tunneb kõige uue ees hirmu. Mõnele imikule meeldib, kui teda silitatakse, kallistatakse ja süles hoitakse, teine tõmbub puudutuste peale krampi. Seda kõike peaks lastega suhtlemisel 235 arvestama. Tihti kardetakse, et ümbritsev keskkond ei paku lapsele piisavalt
annaabi.ee 
