Tegu on tugeva metalliga, millel on väike tihedus ja metallselt hõbedane läige. Sulamistemperatuur on 1668 °C ning keemistemperatuur 3227ºC. Omab madalat elektri- ja soojusjuhtivust. Titaani (99,2% puhtusega) suurim tugevuspiir on 63 000 psi (434 MPa), mis on samas suurusjärgus terase sulamitega, kuid titaan on umbes 45% kergem. Titaan on 60% tihedam kui alumiinium, kuigi üle kahe korra tugevam kui üks levinud alumiiniumsulam. Teatud titaanisulamite võimalik tugevuspiir on kuni 200 000 psi (1380 MPa). Titaan kaotab oma tugevuse, kui kuumutada ta temperatuurile üle 430 °C. Titaan on suhteliselt kõva, mittemagnetiline ning halb elektri- ja soojusjuht. Titaani töödeldes tuleb kasutada ettevaatusabinõusid, kuna metall muutub üpris madalatel temperatuuridel pehmeks. Seega tuleb kasutada jahutust ja teravaid tööriistu. 2. 2 Keemilised omadused
Kasutamine · Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. · Titaaniühendeid kasutatakse keraamika- , kiudaine- ja kummitööstuse ning ehete valmistamiseks. · Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mis on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Teda tarvitatakse värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Esinemisvormid e maagid · Rutiil, mis on · Ilmeniit, on oksiidne mineraal, olemuselt titaani oksiid ( oksiid(FeTiO3) titaandioksiid TiO2). · Mineraal musta · Rutiil on levinuim värvi ja metalse looduslik titaani läikega. oksiid. · Rutiil on tavaline mineraal. Kasutatud materjal ·
mootorrataste kombinesoonide küünarnukkide- ja põlvekaitsmed. Titaaniühendeid kasutatakse keraamika- , kiudaine- ja kummitööstuse ning ehete valmistamiseks. Neid hakati kasutama veel enne, kui titaan jõudis metallurgiatööstusse. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mis on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis. Titaneerimine suurendab mustja värvilisest metallist ning sulameist toodete korrosioonikindlust. Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet
küünarnukkide- ja põlvekaitsmed. Titaaniühendeid kasutatakse keraamika- , kiudaine- ja kummitööstuse ning ehete valmistamiseks. Neid hakati kasutama veel enne, kui titaan jõudis metallurgiatööstusse. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mis on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis. Titaneerimine suurendab mustja värvilisest metallist ning sulameist toodete korrosioonikindlust. Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet. Veel võimaldab
breketeid, kasutatakse toiduaine- ja keemiatööstustes aparaatide valmistamisel. Titaani kasutatakse ka riideesemete kaitsmisel - mootorrataste kombinesoonide põlve- ja küünarnukkidekaitsmed on valmistatud titaanist. Titaanühendeid läheb tarvis ka mõningate ehete valmistamiseks. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget (titaan(IV)oksiid), mida tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaniseerimiseks nimetatakse terasdetaili pinnakihi rikastamist titaaniga. Titaan on täiesti asendamatu külmutusseadmetes, kuna see talub kuni -200 kraadist külma ja ei muutu hapraks. Sama hästi taluvad titaanisulamid ka kuuma kuni 600 kraadi. Temperatuurikindlus on tingitud kristallstruktuuri muutumisest. Ka meie oma kehad sisaldavad titaani koguni 20 mg. Täpsemalt on seda organismis põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes.
mangaaniga. Neist peamine on alumiinium mis sisaldub peaaegu kõkides titaanisulamites. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne passiveeriv titaanoksiidi kiht, mistõttu nii titaan kui selle sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu kõikides orgaanilistes ja paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes, nad on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Metallsetest lisanditest avaldavad titaanisulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu kasutatakse neid legeerivate elementidena titaanisulamites. Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kuld on plastiline, seega
tugevaks. Ta on võrdlemisi kerge metall teiste metallide seas, lisaks on ta tuntud oma tugevuse ja kaalu suhte poolest. Titaani ja tema sulameid peetakse üheks tugevaimateks metallideks maailmas ja tema tõmbetugevuseks on 63 000 psi-d, mis teeb ligikaudu 4429.34 kgf/cm², mis omakorda on umbes 434,37 megapaskalit, mis on enam-vähem samas suurjusjärgus terase sulamitega, aga titaan on neist pea poole kergem. Lisaks suurim teada olev titaanisulamite võimalik tugevusepiir on kuni 200 000 psi-d ehk 1380 megapaskalit. Titaan on halb elektri- ja soojusjuht ja on mittemagnetiline metall. Tema töötlemiseks tuleb metalli karastada aeg-ajalt ja kasutada tervaid tööriistu, kuna metall on madalatel temperatuuridel pehme. Titaani tihedus on 4,51 g/cm3 sulamistemperatuur on 1668°C ja keemistemperatuur 3287°C. Oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest pole titaan kahjulik ühelegi teadaolevale elusolendlie
24. Pliipronkside omadused ja põhiline kasutusala. 25. Alumiiniumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 26. Berülliumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 27. Millega on seotud alumiiniumi ja titaani suur korrosioonikindlus? 28. Mis on silumiinid? Kus neid kasutatakse? 29. Mis on duralumiinium ja kus teda kasutatakse? 30. Mis on monelmetall ja missugused omadused muudavad tema kasutamise merevees väga sobivaks? 31. Nimeta vähemalt 2 titaanisulamite eripära. Kus kasutatakse titaanisulameid? 32. Plii rahvapärane nimetus, omadused ja kasutamine. 33. Mis on plastid? Plastide põhikomponendid. 34. Komposiitmaterjalide struktuur, liigitus, omadused. 35. Laevanduses kasutatavate kütuste tooraine ja liigitus. 36. Mis on tihedus, kuidas ta sõltub temperatuurist ja millist infot ta annab kütuse kohta? 37. Mida iseloomustab kütuse viskoossus ja kuidas seda määratakse? 38. Mis on leekpunkt? Millist infot ta annab? 39
sõltuvad suurel määral ta puhtusest. Kõik lisandid, eriti lahustunud gaasid ja süsinik suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne TiO 2 kiht, mistõttu nii titaan kui ka ta sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu üheski orgaanilises ega ka paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes. Nad on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Metalsetest lisanditest avaldavad titaanisulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu kasutatakse neid titaanisulameis legeerivate elementidena. Vaatamata titaani polümorfismile ja sellega seotud lisandite lahustuvuse muutusele mõjutab titaanisulamite termotöötlus (karastamine) mehaanilisi omadusi vähem kui nende legeerimine. Puhas titaan ja titaanisulamid on plastsed ning kergesti külmalt deformeeritavad; kuumsurvetööt-
sõltuvad suurel määral ta puhtusest. Kõik lisandid, eriti lahustunud gaasid ja süsinik suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne TiO 2 kiht, mistõttu nii titaan kui ka ta sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu üheski orgaanilises ega ka paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes. Nad on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Metalsetest lisanditest avaldavad titaanisulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu kasutatakse neid titaanisulameis legeerivate elementidena. Vaatamata titaani polümorfismile ja sellega seotud lisandite lahustuvuse muutusele mõjutab titaanisulamite termotöötlus (karastamine) mehaanilisi omadusi vähem kui nende legeerimine. Puhas titaan ja titaanisulamid on plastsed ning kergesti külmalt deformeeritavad; kuumsurve tööt-
vees, peaaegu üheski orgaanilises ega ka paljudes sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes. Nad on plastsel deformatsioonil, mistõttu ta tugevus ei sõltu vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruk- Metalsetest lisanditest avaldavad titaanisulamite tuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium ker- tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaa- gesti, mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja dium, mistõttu kasutatakse neid titaanisulameis keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb legeerivate elementidena. magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi
annaabi.ee 
