pindadest(erandiks kontaktliim kus liimitatakse mõlemad pinnad, tappseotised ja tüübliavad) · Pealistamisel aluskihile mitte pealiskihile · Vahendid millega peal kantakse: pintsel, hari, rull, liimivalts, pihusti, tuub, liist · Hoidmine enne kokkupressimist on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi puitu imbumiseks, reeglina on selleks liimi peale kandmise aeg(erandiks tisleriliimi kasutamine) Detailide eelsoendamine, pressi ehk kontaktpinna eelsoendamine, detailide kokkupressimine, liimivuugi paksuse vähendamiseks, liimi surumiseks puidu pooridesse ja jäägi väljasurumiseks pindade vahelt. Surve sõltub liimi liigist, küdelusest, puu liigist jne. Keskmiselt 2-10kg/cm2 · Pressimisvahend: kiilud, klambrid, pitskruvid, rihm, tööstuslikus kruvipress, hüdrauliline press, pneumaatiline press, vertikaal- ja horisontaalpressid
Liimi peale kandmine: Liimi pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina. Reeglina kantakse liim ühele liimitavatest pindadest. Pealistamisel kanna liim aluspinnale, mitte kattekihile. Erandiks on kontaktliim ja otspindade liimimine, sest otspinna lahtised poorid imavad palju niiskust. Hoidmine enne kokkupressimist: See on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi imbumiseks puitu. Seda otstarvet võib täita ka liimi pealekandmise aeg (peab aga teadma kaua see liim liimib). Erandiks on tisleriliimi (naha-, kondiliim) kasutamine, kuna on termoplastne ja jahtumisel kõveneb kiiresti, kuid on võimalik kasutada lisa kuumutamist. Detailide kokkupressimine: Vajalik liimivuugi paksuse vähendamiseks, liimi surumiseks puidu pooridesse ja liigse liimi väljasurumiseks pindade vahelt. (kui liim tuleb pressides välja imepisikeste mullidena, on liimimine toimunud õigesti...kui aga suuremate tilkadena, on liimimine toimunud valesti) (tüübel ei tohi ulatuda kunagi põhja...
löögijõudu. joon. 72 Enne märkima asumist tuleb hoolikalt kontrollida, kas toorikul ei ole vigastusi, pragusi, gaasimulle, kõverdunud kohti ja teisi defekte, samuti võrreldakse tooriku mõõtmeid ja töötlemisvarusid joonise andmetega. Leht-, riba- või ümarmaterjalist toorikud tuleb tingimata õgvendada. Kohad toorikul või detailil, kuhu kantakse märkjooned, kaetakse kriidi vesilahusega. Kriidi vesilahusele lisatakse tisleriliimi (sideaineks) ja sikatiivi (kiireks kuivamiseks). Puhtalt töödeldud väiksemad pinnad kaetakse vasevitrioli lahusega (30 g vitrioli 200 g veele). Pindade katmiseks võib kasutada ka kiiresti kuivavaid heledaid õhukesi värvkatteid ja lakke. Enne märkimist tuleb kindlaks määrata lähe, mille suhtes kantakse peale kõik jooned. Lähteks loetakse seda pinda või joont, lähtudes mõõdetakse ja loetakse mõõtmeid märkimisel. Lähteks võib osutuda pind millega detail paigutatakse