Inimene ja hiskond 1.hiskond- tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mjutavad ksteist. Avalik sektor Erasektor Kolmas sektor nt. vallavalitsus nt. hotell nt. noortekeskus Kodanikud ja demokraatia Tingimused, et tiskasvanu saaks taotleda kodakonsust: 1)Eesti keele algtaseme eksami sooritamine 2)Phiseaduse ja kodakonsusseaduse tundmise eksami sooritamine 3)Antud isik on Eestis elanud vhemalt viis aastat Erakondade tegevuse eesmrk on saada vimule. Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad I.R.L ja Reformierakond. Opositsiooni moodustavad Keskerakond ja SD. Demokraatia: 1.Riik peab arvestama vhemuse igustega. 2.Kik inimesed on seaduse ees vrdsed. 3.Vimude lahusus. Totalitarism:
Kuidas? . elamiseks hiskonna liikmena/kultuuri esindajana kodu- kui vlismaal Kuidas? . osalemiseks otsustustegevuses, sh valimistes Kuidas? . oma kodu ja perekonna loomiseks Kuidas? . oma tegevuse edasi- ja tagasisidestamiseks Kuidas? . Haritud inimeseks kujunemise eeldused olen tiskasvanu, kes on mistnud, et haritud inimeseks kujunemise eelduseks on: vabadus (igus olla iseseisev) vajadus teha otsuseid kohustus vastutada selle eest, mis otsusega kaasneb Kes on selles kujunemisloos thtsaim?..................................................................... haritud inimeseks: saab/vib kujuneda mingite ressursside/tingimuste korral Millised need tingimused peaksid olema ?................................................................ Olulisi mtteid ... Haridus on:
vaibuva tooniga. Selles vanuses laps tajub seda, kuidas vanemad ja teised inimesed tema vaevustesse suhtuvad. Haiglas olles pib laps kartma arsti kitlit ja instrumente. Vanemad peavad pdma silitada rahu, sest nende nrvilisus kandub le ka lapsele. Kige paremini rahustab last fsiline kontakt. Esimese eluaasta teisel poolel vljendab laps halba enesetunnet ja valu samuti nutuga.Lapse jaoks on endiselt oluline fsiline kontakt kuid mnikord piisab ka sellest, kui tiskasvanu viibib lapse vaatevljas. Teisel eluaastal on iseloomulik kne areng, laps muutub mbritseva suhtes aktiivsemaks. Sageli vivad haigusest tingitud nrvipinge ja tugevad elaamused phjustada uinumisraskusi. Lapse haigusesse tuleb suhtuda asjalikult, mitte hutada hirmu haiguse vastu ja mitte juhtida pidevalt thelepanu haigusele. Kolmandal- neljandal eluaastal hakkab laps tajuma haigusest ja surma lhenemisest tingitud muutusi oma minas. Laps on rritatud, sest haigus piirab iseseisvust. Haigusega