tundeid ja meeleoludega. 1903. aastal tuli Kristjan tagasi Eestisse, kuna ei olnud raha et edasi õppida. 1904. aastal lõi ta Tartusse oma nimelise ateljeekooli ehk Kristjan Raua õppestuudio. Seal ta töötas 10 aastat õpetajana. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi ja kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Kristjan ja peretütre Elviiraga tekkis neil vastastikkune kiindumus. Nad tahtis abielluda aga vanemad olid alguses selle vastu, peatselt aga abielluti 1924. aastal. ELUKÄIK 3 Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru- Jaagupi kihelkonnas. Kristjan Raual oli ka vend Paul Raud, kes oli ka kunstnik. Kooliaeg algas Kristjanil 1874 Koervere külakoolis. Seal õppis Kristjan vaid
juhatajana. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese tänaval. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ning pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924. aastal. Abielust sündis peresse kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma ( 19.mai 1943 Tallinn) sai Kristjan Raua Majamuuseum
väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi asutajana ning oli ka Tallina eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ja pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924 aastal Abielust sündis kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua majamuuseum. 3 Looming
Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi - asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige. Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Taani Kuninga aias Neitsitorni juures, suvi 2011. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese tänaval. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ning pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924. aastal. Abielust sündis peresse kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua majamuuseum. LOOMING
annaabi.ee 
