[minu kool] [minu nimi] [minu klass] LINNUKAUPLEJA Retsensioon Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2
Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem Rahulepingud allkirjastati ka Saksamaa liitlastega: Saint-Germaini rahu Austriaga - 1919: Austria pidi loobuma Lõuna-Tiroolist; tunnustama Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust; ei tohtinud liituda Saksamaaga; sõjaväe piiriks oli 30 000 kutselist sõjaväelast. Neuilly rahu Bulgaariaga 1919 Trianoni rahu Ungariga 1920: Ungari kandis vastutust sõja algatajana; pidi loovutama alasid; sõja suuruseks 35 000 meest. Serves`i rahu Türgiga 1920 see ei jõustunud, uus rahuleping pärast Mustafa Kemali (Atatürk) ülestõusu ja Türgi-Kreeka sõda 1923 Lausanne`is
vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem Rahulepingud allkirjastati ka Saksamaa liitlastega: · Saint-Germaini rahu Austriaga - 1919: Austria pidi loobuma Lõuna-Tiroolist; tunnustama Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust; ei tohtinud liituda Saksamaaga; sõjaväe piiriks oli 30 000 kutselist sõjaväelast. · Neuilly rahu Bulgaariaga 1919 · Trianoni rahu Ungariga 1920: Ungari kandis vastutust sõja algatajana; pidi loovutama alasid; sõja suuruseks 35 000 meest. · Serves`i rahu Türgiga 1920 see ei jõustunud, uus rahuleping pärast Mustafa Kemali
Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem Rahulepingud allkirjastati ka Saksamaa liitlastega: · Saint-Germaini rahu Austriaga - 1919: Austria pidi loobuma Lõuna-Tiroolist; tunnustama Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust; ei tohtinud liituda Saksamaaga; sõjaväe piiriks oli 30 000 kutselist sõjaväelast. · Neuilly rahu Bulgaariaga 1919 · Trianoni rahu Ungariga 1920: Ungari kandis vastutust sõja algatajana; pidi loovutama alasid; sõja suuruseks 35 000 meest. · Serves`i rahu Türgiga 1920 see ei jõustunud, uus rahuleping pärast Mustafa Kemali (Atatürk) ülestõusu ja Türgi-Kreeka sõda 1923 Lausanne`is
Ansluss keelati (Austria riigi anastamine sakslaste poolt). 4. Reparatsioonide maksmise kohustus Saksamaal kui sõjasüüdlasel oli kohustus maksta reparatsioone, see tähendab korvata kõik võitjate sõja kulutused kuna üldsummas ei jõutud kokkuleppele, siis see tekitas Saksamaal reparatsioonide maksmisel probleeme. Austriaga sõlmiti Saint-Germaini rahuleping 1919 1. Austria pidi loobuma: · Lõuna Tiroolist · Pidi tunnustama Ungarit Tsehhoslovakkia Jugoslaavia Austri sõjaväe piiriks oli 30000 kutselist sõjaväelist. Ta ei tohtinud liituda Saksamaaga. Teanoni rahu sõlmitakse Unariga 1920 Ungari sõjaväe suuruseks oli 35000 kutselist sõjaväelast. Ungari pidi kandma vastutust kui sõja algataja. Neuilly rahu sõlmitakse Bulgaariaga 1919 Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused · Inimkaotused 10milj. Hukkunut, 20milj. haavatut tõhutud materjaalsed
Karl Renner avalikult: “Lubage Austria kodanikel vabalt hääletada ja nad otsustavad 99%-liselt Saksamaaga taasühinemise kasuks.“ Kui Hitler Austriat 12. märtsil 1938 Saksamaaga liites paljude miljonite inimeste demokraatliku enesemääramisõiguse lõpuks ellu viis, nimetati seda anastamiseks – anšlussiks? Rudolf Hessi süüdistati Nürnbergis koguni Austria anšlussi korraldamises! Saksa juhtkond oli rahu püsimise huvides loobunud Lõuna-Tiroolist, Elsass-Lotringist, Eupen-Malmedist, Põhja-Schleswigist, Poznanist, Lääne-Preisimaast ja Ülem-Sileesia idaosast, maa-aladest, mis olid kuulunud 1914. aastani Saksamaa ja Austria külge. Nende ainukeseks sooviks oli saada Danzigi linn tagasi ja luua eksterritoriaalne ühendustee Poola koridorina Saksamaast lahutatud suure Ida-Preisi provintsiga, et pääseda tülikast tollikontrollist. 1. septembril tungib Saksamaa Poolasse, mille peale Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale
kaitsepoliitikaga, aga eraldi seadusandlustega; 20. sajandi alguseks olid rahvustevahelised pinged kasvanud; sajandi algul kasvas märkimisväärselt ka majandus; Austria-Ungari püüdis kindlustada oma positsioone Balkanil, järgnesid Balkani sõjad, slaavlaste autonoomiapüüded; pärast Franz Ferdinandi tapmist kuulutab Austria-Ungari Serbiale sõja; 1918. novembris loobus keiser Karl I igasugusest valitsemisest; Rahulepinguga 1919. loobub Austria Lõuna-Tiroolist, Triestest, Istriast ja Dalmaatsiast; keelatakse liitumine Saksamaaga; 1918. kuulutatakse välja Austria vabariik; rahvas soovib küll Saksamaaga liituda, esialgsed rahvahääletused viitavad sellele, ent edasistele referendumeile tehakse takistusi; koalitsioonivalitsused parem- ja vasakpoolsete parteide vahel; 1922. varjatud kodusõda sotsiaaldemokraatide ja kodanlike parteide vahel; hüperinflatsioon; 1930nda aasta valimistel saavutasid suurima edu sotsiaaldemokraadid; 1933
annaabi.ee 
