o Bakter liigub edasi kiirusega kehapikkus/sek o Viburite kasv: 1. M-ketas paigutatakse rakumembraani 2. Mot valkude monteerimine M-ketta ümber 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine M-ketta peale 4. P- ja L- ketta valkude eksport tsütoplasmast ja monteerimine telgvarda ümber 5. Konksuvalkude eksport ja monteerimine 6. Konksuseoseliste sidevalkude eksport ja viburi tipuvalgu eksport ja seostamine koksu otsa 7. Flagelliini monomeeride eksport ja paigutamine sidevalkude ja tipuvalgu vahele o Suuna muutmine: Monothrihh: · Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis bakter liigub sirgjooneliselt edasi · Kui vibur panna tööle pärispäeva siis bakter seiskub ja hakkab liikuma vastassuunas · Pidurdamise ajal tekkiv kukerpallitamine võimaldab muuta sunda Perithrihh:
minutiga. Kui viburi tipp murdub küljest ära, siis see regenereeritakse. Viburi kasvu on uuritud enim E. colil ja S. typhimuriumil. See toimub nii: 1. M-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Mot-valkude monteerimine membraani M-ketta ümber. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine M-ketta peale. 4. P ja L-ketta valkude eksport tsütoplasmast ja monteerimine telgvarda ümber. 5. Konksuvalkude eksport ja monteerimine. 6. Konksuseoseliste sidevalkude ja viburi tipuvalgu eksport ja seostamine konksu distaalsesse otsa. 7. Flagelliini monomeeride eksport ja paigutamine sidevalkude ja tipuvalgu vahele. 29. Kirjelda sporulatsiooni etappe Bakterid moodustavad spoore aktiivse kasvu lõppedes, kui tingimused muutuvad ebasoodsaks (välise toitaineallika otsalõppemine, jääkainete kogunemine, kuivus). Kui kultuuri hoida pidevalt aktiivse kasvu faasis (anda piisavalt toitaineid), siis ta ei sporuleeru. Sporogeneesi saab
Viburi kasv toimub järjestikuste monomeeride liitumisega viburi distaalsele otsale. Monomeerid transporditakse rakust viburi otsa viburikanali kaudu. [ E. coli'l saab vibur valmis 10 minutiga. ] Viburi monteerimine: 1. MS ja C-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Monteeritakse juurde Mot-valgud. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine ning P-ketta lisamine. 4. L-ketta monteerimine. 5. Esmase konksu monteerimine. 6. Konksule sidevalgu ja tipuvalgu lisamine. 7. Viburiniidi valkude (flagelliini) monomeeride lisamine sidevalgu ja tipuvalgu vahele. Arhede ja bakterite viburite võrdlus: 1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad 2. Arhede vibur kasvad alusest, bakterite oma tipust 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil 4. Arhede vibur on peenem, kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5
Viburi kasv toimub järjestikuste monomeeride liitumisega vibri distaalsele otsale- monomeerid transporditakse rakust viburi otsa viburikanali abil. E. coli'l saab vibur valmis ca 10 minutiga. Sünteesi etapid 1. MS ja C-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Monteeritakse juurde Mot-valgud. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine ning P-ketta lisamine. 4. L-ketta monteerimine. 5. Esmase konksu monteerimine. 6. Konksule sidevalgu ja tipuvalgu lisamine. 7. Viburiniidi valkude (flagelliini) monomeeride lisamine sidevalgu ja tipuvalgu vahele Bakteri viburiaparaat on sarnane ka patogeensete bakterite sekretsioonis osalevatele tüüp III eritussüsteemidele ehk "süstaldele", mille kaudu nad süstivad toksilisi toimeaineid eukarüootsesse rakku ilma sinna tungimata. See süstlasüsteem on nagu vibur, mis ei liigu. Tal puuduvad liikumiseks vajalikud valgud. Süstal on VÄGA efektiivne virulentsusfaktor.
annaabi.ee 
