läbi mulla tungib) Aleuroonkiht on kõrrelistele iseloomulik valgurikas rakkude kiht seemnekesta all (endospermi kõige välimine kiht), kus toimub (embrüos toodetud GA mõjul) amülaaside süntees, mis lagundavad tärklist ja aitavad seeläbi idanemisele kaasa kilbike eraldab endospermi idust ja muudab idule toitained kättesaadavaks Võrse tipumeristeemi ehitus SAM on koonusjas, koosneb rakukihtidest: - pealmine kiht tuunika koosneb omakorda 1-2 kihist. Tuunikas toimub antiklinaalne rakkude jagunemine - sisemine rakkude mass moodustab korpuse – rakkude jagunemine nii peri-, antiklinaarselt kui transversaalselt. Jaotatakse diferentseerumise alusel: 1)Keskmine osa (CZ- central zone) – sisaldab nii korpuse kui tuunikarakke + tüvirakke. rakud jagunevad harva
selle tulemusel moodustuvad Kui tolmutera satub emakasuudmele, toimub viljastamine. Tolmuterast kasvab tolmutoru ja tipp avaneb. Tolmuteras jaguneb generatiivne rakk kaheks: 1. viljastab munaraku (moodustub embüro). 2. viljastab lootekoti tsentraalraku tuuma, moodustub endosperm (toitekude). 7. Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass. Kallus on haavakude, tekib, kui taime vigastada. See võib aluse anda erinevatele rakutüüpidele 8. Kirjeldage võrse tipumeristeemi ehitust. See on koonusekujuline ja koosneb raku kihtidest. Pealt katab tuunika (antiklinaarne jagunemine) ja sees on sisemiste rakkude mass korpus (anti, peri, transversaalne jagunemine). Kõige nooremad rakud on tipus; mida kaugemal tipust, seda vanem. Jaguneb omakorda: CZ korpuse ja tuunika rakud, sh tüvirakud. Jagunevad harva. PZ korpuse ja tuunika rakud. Jagunevad harva RM produtseerib juhtkoed OZ vanad rakud, arenevad leherakud 9
surevad 9. Mis on koleoptüül, aleuroonkiht ja kilbike e.scutellum teraviljade terises koleoptüül on singas, mis katab kaitseks idujuurt Kilbike muudab toitained kättesaadavaks idule, paikneb idu ja endsopermi vahel. Aleuroonkiht ehk terakest- ümbritseb endospermi.See on paksuseinaline ja kärjetaoline, sisaldab palju valku ja telluloosi (kiudaine). Sisaldab vitamiine, kiuaineid, mineraalaineid. 10. Võrse tipumeristeemi ehitus Võrse tipumeristeem (SAM) produtseerib lehti (kõitraagusid, ogasid), tüve, külgpungasid ja regenereerib ennast. SAMi kasv toimub moodulitena (fütomeeridena), mis koosnevad lehest, selle kaenlas paiknevast pungast ja varre osast (sõlmevahest) SAM on koonusjas, koosneb rakukihtidest. Pealmine kiht tuunika koosneb 1-2 rakukihist (jagunemine tuunikas antiklinaalne).Sisemine rakkude kiht moodustab korpuse
mehaanilisest tugevusest. Taimeraku diferentseerumine ei pruugi olla taimeraku arengu lõppjärk. Teatud tingimustel võib taimerakk alustada uut arenguteed, võib toimuda ümberdiferentseerumine. Taimekoe vigastamisel tekib vähediferentseerunud rakkude mass, nn. kallus. Kalluse rakud aga võivad uuesti rediferentseeruda ja moodustada teisi raku tüüpe. Teatud juhtudel dediferentseerunud kalluse rakud võivad moodustada uue tipumeristeemi, mis võib aluse panna terviklikule uuele taimele. Diferentseerunud loomarakust pole võimalik mitte mingil tingimusel regenereerida uut terviklikku organismi, taimeraku puhul on see aga võimalik. 31. Valik rakubioloogia meetoditest. Valgusmikroskoopia eri liigid (faaskontrast-, interferents-, tumeväli-, fluorestsents-, dekonvulsiooni- ja konfokaalmikroskoopia). FRET meetod. Flourestseeruvad valgud. Läbivoolu tsütofluorimeetria põhimõte ja kasutusvõimalused. Polü- ja
mehaanilisest tugevusest. Taimeraku diferentseerumine ei pruugi olla taimeraku arengu lõppjärk. Teatud tingimustel võib taimerakk alustada uut arenguteed, võib toimuda ümberdiferentseerumine. Taimekoe vigastamisel tekib vähediferentseerunud rakkude mass, nn. kallus. Kalluse rakud aga võivad uuesti rediferentseeruda ja moodustada teisi raku tüüpe. Teatud juhtudel dediferentseerunud kalluse rakud võivad moodustada uue tipumeristeemi, mis võib aluse panna terviklikule uuele taimele. Diferentseerunud loomarakust pole võimalik mitte mingil tingimusel regenereerida uut terviklikku organismi, taimeraku puhul on see aga võimalik. 31. Valik rakubioloogia meetoditest. Valgusmikroskoopia eri liigid (faaskontrast-, interferents-, tumeväli-, fluorestsents-, dekonvulsiooni- ja konfokaalmikroskoopia). FRET meetod. Flourestseeruvad valgud. Läbivoolu tsütofluorimeetria põhimõte ja kasutusvõimalused
annaabi.ee 
