2) Väliskanalisatsioon, reovee kogumiseks ja juhtimiseks puhastusseadmesse 3) Puhastusseadmed, reovee puhastamiseks koos väljalasuga vee juhtimiseks veekogusse Päritolu järgi: a) Olmereovesi- pärineb elamute, ühiskondlike hoonete köökidest jne b) Tootmisreovesi- koostis sõltub tootmisprotsendist ja tehnoloogiast, ning see võib olla väga erinev c) Sademevesi- iseloomustab esinemise suur ebaühtsus ja erakordselt suur tippvooluhulk Ärajuhtimise järgi: 1) Ühisvoolseks- nim sellist süsteemi, kus kõik reovesi ja sademevesi juhitakse ära sama toru kaudu 2) Lahkvoolne- reovesi ja vihmavesi voolavad erinevates torustikes Sisekanalisatsioon Sisekanalisatsioon on hoonetes sees. Olenevalt hoone otstarbest ja erinõuetest. 1) Olmereovee süsteem vee ärajuhtimiseks reoveeneeludest 2) Tootmisreovee süsteem tehases 3) Sademeveekanalisatsioon vee ärajuhtimiseks lamekatustelt Eelpuhastid
On tüüpiline orgaanilise aine olemasolu, lämmastiku olemasolu jms. On kerge puhastada · Tootmisreovee koostis sõltub tootmisprotsessist ja tehnoloogiast ning see võib olla väga erinev. Sõltub ettevõttes kasutatavatest tehnoloogiatest ning vee koostis võib olla koguaeg erinev, võib sarnaneda olmereoveele, kuid ei pruugi. Puhastamine on keeruline. · Sademevett iseloomustab esinemise suur ebaühtlus ja erakordselt suur tippvooluhulk. Üsna puhas vesi. Võib reostada pärast seda, kui ta maapinnale langeb ning maapinnal millegagi kokku puutub. Selleks, et ta ei reostuks, tuleb alad puhtad hoida. Iseloomulik on see, et onb ettearvamatu ja väga muutuv. Kanalisatsioonisüsteemid Vee ärajuhtimise viisi järgi jagatakse kanalisatsioonisüsteemid: Ühisvoolseks nim sellist kanalisatsioonisüsteemi, kus kõik reovesi ja sademevesi juhitakse ära sama toru kaudu.
Kevadsuurvee ajal voolab ära 30-40% aastaäravoolust Mida suurem valgla, seda kestvam suurvesi Sügissuurvesi (tulvavesi): Tulvavee vooluhulgad on kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal siiski vastupidi. On jõed, kus sügistulvaveetipp on 20-30% juhtumitel kõrgem kui kevadine. Ka suvel võivad valingvihmad põhjustada lühiaegseid tippvooluhulki Q max on vaja teada: Reostuskoormuse arvutamiseks L = W·Ckesk, sest tippvooluhulk võib olla 100 korda suurem aastakeskmisest Vesiehitiste projekteerimiseks, missuguse ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks tuleb veelase projekteerida, oleneb sellest kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht Q max määramine: Empiiriline ületustõenäosuskõver 30-40 vaatlusaastat (esinemissageduse analüüs) Lühike vaatlusrida – analoogjõe vaatlusandmete toel (regressiooni, valgala-pindala analüüs,
annaabi.ee 
