E.M.Remarque'i romaanis "Taeval ei ole soosikuid" autovõidusõitja Clerfayt õrritab saatust iga kord rajale minnes. Tema elus on ralli väga tähtsal kohal. Ta kohtus sanatooriumis Lillianiga ning nad armusid. Mõlemad teadsid, et ei ela enam kaua, Lillian põdes tuberkuloosi ning Clerfayt'il oli eluohtlik hobi. Roomas toimunud võistlusel Clerfayt suri ning kuus nädalat hiljem juhtus nii ka Lillianiga. Tippspordil ei ole enam meelelahutuslikku rolli. Autoralli on kui elu lihtsustatud mudel, sünnime ja liigume järjepidevalt millegi poole, kuniks meid siin ilmas enam ei ole. Suur võiduhimu võib saada ühel hetkel saatuslikuks. Sport kui riigi kultuuri lahutamatu osa on rahva füüsilise ja vaimse kasvatuse süsteem, mis tugevdab inimese elujõudu ja tervist. Tippsportlasel on võit eesmärgiks, mis sunnib tal end rangelt distsiplineerima oma ideaali saavutamiseks
vaevaga ellu viis. Tänapäeval võib tunduda, et mis see jooksmine, palli viskamine või suusatamine nüüd ikka on, et see on lihtsalt sport, kuid tegelikult on tippsport hoopis midagi muud, kui paljud inimesed arvavad. Kristina Šmigun on oma elululooraamatus jutustanud Jaan Martinsonile oma elust loo, kuidas üks väike tütarlaps otsustas saada tasemel suustajaks, lihtsalt sellepärast, et ta tahtis ning missugused takistusi ning helgeid hetkeid ta sel raskel ja pikal teel kohtas. Tippspordil on palju häid kui ka halbu külgi. Kristina Šmigun on oma päevikusse kirjutanud 12.aastasena: „Äratus. Läksime oja äärde pesema. Tegime metsatööd. Hommikune trenn: jooksuga kuus kilomeetrit Otepääle, tund sõitu rullidel, jooksuga tagasi. Õhtupoolikul matk Apteekrimäele, seal kaks ringi ja jooksuga tagasi: kokku 13 km. Siis tegime veel tööd ja läksime magama. Oli tore päev!“ Juba noore tüdrukuna teadis, et eesmärkide saavutamiseks
sirgunud edukad sportlased. Sellega seoses tekkis ERL suurenenud harrastus ratsutajate arvuga ka vajadus tekitada spetsiaalne võistlusklass, mis sobis ratsutamist hobikorras harrastavale ratsutajale. Nii sai alguse harrastussport Eestis. 2012.a toimusid esimest korda üheskoos juuniorite, noorte ja seeniorite meistrivõistlustega ka harrastajate meistrivõistlused. Kuigi ratsaliidu fookus on ikka veel saavutusspordil ja tippspordil, ei saa ERL harrastajaid tähelepanuta jätta. ERL peasekretär Siim Nõmmoja loodab harrastajate manageri tööle harrastusspordi maastiku korrastamisel ning edendamisele erinevate võistlusalade puhul (Hobumaailm, 2012). Tänu harrastajate manageri positsiooni loomisele ERL-is on toimunud mõningad edasiminekud. Esimest korda jagati ka parimale harrastajale igas võistlusalas ratsaliidu hooaja lõpupeol tunnustuse meene. Samuti sai muutust harrastajate määratlus 2013. aastaks.
annaabi.ee 
