oma tööturule sisenemisel piiranguid kehtestada. Iseenesestmõistetavalt suurendab välisriigis töötamise piirangute kadumine inimestele suuremat valikut töökoha leidmisel ja ka ootustele vastavat töökohta on seega kergem leida. Välisriikides asuvatel töökohtadel on sageli suurem töötasu kui analoogsetel töökohtadel Eestis ning leidub ka selliseid ametikohti ja töötamisvõimalusi, mida Eestis ei ole, näiteks tippspetsialistidele piisavalt erialast arengut ja eneseteostust võimaldavad ametikohad kõrgtehnoloogilistel tegevusaladel. Eurobaromeetri uuringust (avaldatud 06.2010) selgub, et 15% Eesti elanikest on välismaal töötanud ning 38% peab võimalikuks, et teeb seda tulevikus. Enamus neist 38 % arvab, et töötab välismaal alla 5 aasta. 24% arvab aga, et töötab seal nii kaua kui võimalik. 53% Eesti elanikest ei pea võimalikuks , et nad tulevikus välismaal töötavad.
saab õiguse välis- ja sisehindamise tulemuse alusel hinnata koolijuhtide pädevust. 4. Mõistliku koolivõrgu kujundamine: a. keskendumine hariduse sisule ning omandivormide vabadus ja võrdsus on eelduseks Eestile sobivaima haridusvõrgu kujunemisel. Tagame õpilastele ka edaspidi võrdse juurdepääsu kvaliteetsele kooliharidusele; b. toetame maakonnagümnaasiumide väljaarendamist kõigis maakonnakeskustes nn puhta gümnaasiumina, vajadusel riigigümnaasiumina; c. pakume rahvusvahelistele tippspetsialistidele võimalust panna oma lapsed Euroopa Kooli ningsaada rahvusvahelist bakalaureuseõpet Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis. 5. Vähemusrahvustest õpilaste edukas lõimimine kvaliteetset haridust andvasse haridussüsteemi, eesti keele õpe kõigile: a. kindlustame tasemel eesti keele õppe muukeelsetes lasteaedades, põhikoolides ja kutsekoolides. Selleks laiendame keelekümblusprogrammi kasutamist; b. viime lõpule vene gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele. Aitame
tulemuslikkust. Kuna Kirde Eesti piirkonna äri müüakse maha ja alates novembrikuust ei ole ettevõtte tulevik Kohtla Järve piirkonna töötajatega seotud, siis ei koostatud piirkonna töötajatele ka koolituseelarvet ning nende osalust ettevõtte koolitustegevuses ei arvestata. Seetõttu ei viinud uuringu autor küsitlusi ega intervjuusid läbi Kirde Eesti piirkonna töötajatega. Küsitluslehed jagati kõigile ettevõtte juhtidele, tippspetsialistidele, spetsialistidele ja ametnikele, kokku 45-le töötajale. Uuringust jäeti välja ja küsitlusi ei korraldatud oskustöötajate, seadme- ja masinaoperaatorite ning lihttööliste seas. Valimivõtu meetod oli mittejuhuslik ja teadlik otsustamine. Valiku põhjuseks oli ettevõtte sisemine korraldus, mis selgus materjalide uurimisel ja intervjuude käigus ning mis näitas, et küsitluses mitteosalejad ei otsusta enda ega kolleegide koolituse üle, nende
annaabi.ee 
