11 250 000,00 EEK 7 056 271,56 7 056 271,56 7 056 271,56 7 056 271,56 7 056 271,56 7 056 271,56 -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK 9000 7 8 7 056 271,56 7 056 271,56 -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK Baaskoormus Tippkoormus Qkt, MW*h/t Q katla valjast, Qkt, MW*h/t Q katla valjast, MW*h MW*h 5,00 8871,476 3,00 1517,652 G küte, t/a Baaskatla G küte, t/a Tippkoormusekatla kasutegur, % kasutegur,% 2365,73 75,0 562,09 90,0
6 825 000,00 EEK 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK 9000 7 8 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK Baaskoormus Tippkoormus Qkt, MW*h/t Q katla valjast, Qkt, MW*h/t Q katla valjast, MW*h MW*h 6,90 8463,378 10,70 1510,816 G küte, t/a Baaskatla G küte, t/a Tippkoormusekatla kasutegur, % kasutegur,% 1533,22 80,0 156,89 90,0
Tabel 3. Summaarne sooja tarbevee koormus Temp, °C Q MW -25...-20 Q1 1,86 -20...-15 Q2 1,11 -15...-10 Q3 0,97 -10...-5 Q4 0,84 -5...0 Q5 0,71 0...5 Q6 0,59 5...10 Q7 0,46 Q 6,53 2. Graafik 1. Soojuskoormuse kestvusgraafik Sooja tarbevee koormus 3. Tippkoormus: Q=Qmax+Qsoojuskaod=2,088MW Aastatoodang: Q=(Qküte+Qvent+Qtv)/(1-kaod)=4401 MWh 4. Kütusetarve M=KM soojusvajadus/(kütuse kütteväärtus*katlamaja kasutegur)=166,1 t/a 2 5. Veekulu ja läbimõõt G=tippkoormus/(vee erisoojus*(Tpv-Ttv))=9,06 kg/s Tihedus (92,2°C)=968,8 Gmahuline=G/tihedus=0,0094 m3/s Sobiv väljuvate torude diameeter antud piirkonna soojusvarustuse tagamiseks: 4* A
© TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 8 kasv loob juurde töökohti ja suurendab sissetulekuid, mille tulemusel kasvab tarbimine. Täpne prognoos nõuab kõigi nende faktorite kvantita- tiivset hindamist tulevikus. Tarbimise ja koormuse prognoosi väljundiks planeerimisel ja projek- teerimisel on üldiselt • aastane energiamüük (tarbimine) (kWh) • aasta tippkoormus (koormusmaksimum) (kW) Eelkõige pakuvad huvi aastased tippkoormused, kuna just nendega on määratud projekteeritava võrgu ja tema elementide vajalikud edastusvõi- med (liinijuhtide ristlõiked, trafode võimsused, aparaatide ja seadmete nimivoolud jms). Tarbimise mahud on vajalikud majanduslikul analüüsil müügitulemite, aga ka käidukulude ja energiakadude hindamiseks. Tavaliselt prognoositakse kõigepealt aastane energiakogus ja siis selle alusel aasta tippkoormus
teguritest, põhiliselt kütuse hinnast ja omadustest. Kütusena saab kasutada kõiki gaasiturbiinile lubatud kütuseid. 65. Mis on kütuseelement? keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. 66. Kuidas kaetakse kaugküttesüsteemides baas- ja tippkoormusi? Kaetakse energiaallikatega vastavalt nt aastaajale, Baaskoormus: Tahkekütusekatlad Prügipõletusseadmed Tööstuse heitsoojus, Elektri ja soojuse koostootmise seadmed Tippkoormus: Gaasikatlad Vedelkütusekatlad Elektrikatlad või elektrilised soojendid 68. Kuidas toimib Eesti gaasivarustus? Käesoleval ajal kasutab Eesti põhiliselt maagaasi, mis saabub Venemaalt Eestisse kahe torujuhtme kaudu Pihkva oblastist ja läbi Läti. Olulist rolli Eesti gaasiga varustamisel mängivad Läti Incukalnsi maa-alused maagaasihoidlad, mille kaudu toimub nii Eesti, Läti kui ka Leedu varustamine. Gaasihoidlate puhvervaru on vajalik tarbimise kõrgperioodil, st talviste
Too näiteid erinevate elektrijaama tüüpide sobivusest koormuse katmiseks. · Baas- ehk põhikoormus 0 - Pmin ja on kogu ööpäeva jooksul konstantne. Seda koormust katavad jaamad, mille elektrilise võimsuse muutmine on raske või ebasoovitav (nt tuumaelektrijaamad ja koostootmisjaamad). · Pooltippkoormus Pmin- Pkesk ja muutub suhteliselt suurtes piirides ning seda katavad enamasti kondensatsioonielektrijaamad ja hüdroelektrijaamad. · Tippkoormus Pkesk- Pmax ja tavaliselt kestab see mõni tund kahel korral ööpäevas. Seda katavad kiiresti käivitatavad ning kergesti reguleeritavad elektrijaamad nagu hüdro- ja gaasiturbiinjaamad, nende puudumisel ka kondensatsioonijaamad ning elektri import. 59. Kui suur on hetkel Eestis tootmisseadmete võimsus ning mis vahemikus muutub elektrisüsteemi koormus? 60. Mille poolest erineb tsentraalne elektritootmine hajutatud tootmisest? Too
14). On paratamatu, et baaskoormuseseadmetes odavate ja raskemini põletatavate kütuste jaoks vajatakse keerukamat ja kallimat tehnoloogiat. Samas on paratamatu ka see, et tippkoormuse katmiseks rakendatavate madalama maksumusega seadmetes tuleb kasutada kallimaid kvaliteetkütuseid (maagaas, kergevedelkütus). Tabel 9.14 Baaskoormuse ja tippkoormuse katmiseks sobivate energiaallikate tüüpilised omadused Baaskoormus Tippkoormus Seadmed Elektri ja soojuse koostootmise Gaasikatlad seadmed Vedelkütusekatlad Tahkekütusekatlad Elektrikatlad või elektrilised Prügipõletusseadmed soojendid Tööstuse heitsoojus Omadused Kõrged kapitalikulud Madalad kapitalikulud Nõutav odav kütus ja madalad Kütus võib olla kallis ja
annaabi.ee 
