Kui saagi arvukus tõuseb siis tõusaeb ka kiskjate arvukus, kuna neil on piisavalt toitu. (1p) Mida väljendab/näitab ökoloogilise püramiidi seadud? Kvantitatiivseid toitumissuhteid (1p) Mida ütleb ökoloogilise püramiidi seadus? Aine ja energia kogus ökosüsteemis väheneb toidupüramiidi tipu suunas suhteliselt kiiresti. Troofiliste tasandite vahelise aine ja energia ülekande kandetegur on 10%. (2p) Põhjenda, miks saab ökosüsteemis olla tippkiskjaid alati tunduvalt vähem kui esimese, teise jne astme konsumente? Kuna kasutegur on 10% siis on igal tasandil vähem konsumente ning kuna tippkiskja on püramiidis tipus, siis ei saa neid rohkem olla ning lisaks poleks neil piisavalt toitu ning jääksid nälga ja sureksid (2p) Koosta, loetletud liikidest neljalüliline toiduahel! Kassikakk, metsnugis, orav, nahkhiir, pistesääsk, kasemahl, haavakoor, kuuseseemned, punarebane,
annab puule aineid, mida puu ise ei suuda hankida ja vastutasuks annab puu seenele osa oma toitaineid; üks kala on konkurent teise kala suhtes, kes mõlemad võitlevad sama toidu eest; inimese soolestikus elavad bakterid, kes on kommensaalid inimese suhtes, sest nad saavad inimeselt toitaineid aga ei anna vastu midagi ega kahjusta inimest; lehm on herbivoor rohu suhtes, sest lehm sööb rohtu. True story. 9.kes on tippkiskja- Organism, kel puudub looduslik vaenlane. Tippkiskjaid on arvuliselt vähe, sest muidu ei suudaks nad kõik toitu hankida. 10.kuidas arvutatakse populatsioonitihedust-Jagades populatsiooni arvu nende levialaga saadakse populatsiooni isendite tihedus maaü hiku kohta. 11.too 3 näidet erinevatest ökosüsteemidest- Järv - biotsönoosiks on taimed, kalad ja putukad. Ökotoobiks on vesikeskkond; Mets biotsönoosiks on loomad, linnud ja taimed. Ökotoobiks on muldkeskkond ja õhkkeskkond; Raba biotsönoosiks on putukad, taimed, loomad, linnud
*Metsislaste seire määratakse arvukus ning populatsiooni struktuur. Et metsislased on loodusmaastikulembesed liigid, kajastavad tulemused muutusi maastikes. *Randa uhutud lindude seire jälgib merelindude suremust ja seda mõjutavaid tegureid. 13. Millised on imetajate (sh ulukite) seire peamised ülesanded? *Käsitlevad valdavalt kaitsealuste liikide seisundit ja senise kaitsekorralduse edukust, aga ka küttimise seisukohalt olulisi liike ja tippkiskjaid. *kogutakse andmeid hallhülge ja viigerhülge sigimisedukuse kohta. * hinnatakse asurkonda Eestis, lendoravale sobivate biotoopide asustatust ning lendorava arvukust püsivaatlusaladel. * jälgib nahkhiirte asurkonna ja keskkonnaseisundi muutusi. *jälgib saarmapopulatsiooni arvukust ja selles toimuvaid muutusi. *annab ülevaate sõraliste: metssea, põdra, metskitse ja punahirve arvukusest, vanuselisest struktuurist, toitumisest ja soolisest jaotumisest.
Põhja-Ameerika Soojenemine läänepoolsetes mägedes toob endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel. Tuleb oodata ägedaid tuuled ja tormid ja sagenenud kuumalained . Polaaralad: Arktika ja Antarktika Tõenäoliselt väheneb jääliustike ja jääkihi paksus ja ulatus ning merejää paksus. Suvise igikeltsa sulamise ulatus suureneb. Muutused looduslikus ökosüsteemis mõjutavad rändlinde, imetajaid ja tippkiskjaid ebasoodsalt. Väiksed saared Merevee taseme tõus tõenäoliselt toob kaasa rohkem üleujutusi, tormihoogusid ja rannikuerosiooni. On kindlad tõendid, et väikeste saarte veevarud saavad tõsiselt ohustatud. Kokkuvõtteks Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata:
Energiavoog (kcal/m2 ööpäevas) Biomass 3 loomtoidulised 20 8 taimtoidulised 110 16 produtsendid 50 Parasiteerivate bakterite ja putukate arvukus on metsas alati suurem, kui organismidel, kellest nad toituvad. Keskkonnakaitseliselt on kogu püramiid ohustatud, kui kahjustub esimene troofiline tase (rohelised taimed). Mis tahes troofilise taseme häirimine ohustab enim kõrgeima astme asukaid, nn. tippkiskjaid. Kõrgemate troofiliste tasemete kahjustamine võib madalamatel troofilistel tasemetel põhjustada: a) vohamise ja seejärel b) isekahjustumise. Toiduahelad ja toiduvõrk Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel.
annaabi.ee 
