veebruaril 2011 toimunud Riigikogu õiguskomisjoni istungil leidsid komisjoni liikmed ja kutsutud külalised, sh Eesti Advokatuuri, Tartu Ülikooli, Notarite Koja ning Kohtutäiturite ja Pankroti- haldurite Koja esindajad, et õiguspoliitika arengusuundades aastani 2018 tuleb loobuda juristieksami sät- test.*37 Eeltsiteeritud punkt jäi eelnõu tekstist selle vastuvõtmisel 23. veebruaril 2011 välja. Siinkohal sel- gituseks, et advokatuur pooldab kvalifitseeritud ja reaalselt praktiseerivate tippjuristide ühest süsteemist teise liikumise lihtsustamist, kuid on vastu ühtse juristieksami sisseseadmisele Eesti õiguskorras, pidades äärmiselt oluliseks, et advokatuuril kui omavalitsuslikel põhimõtetel baseeruval organisatsioonil, aga ka teistel sarnastel organisatsioonidel oleks jätkuvalt endal kutsesobivus- või kvalifikatsioonikomisjon liikme- kandidaatide eksamineerimiseks.*38 Seda enam, et advokatuuri kutsesobivuskomisjoni koosseisu kuulu-
Ühenduse siseturu poliitikast. Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus ja karistusseadustik. Õiguse rakendamise seisukohalt omavad Põhiseadus ja rahvusvahelised kokkulepped väiksemat tähtsust. Eesti Vabariigi algusaastail, perioodil 1918-1940, kohaldati tsiviilõiguses ulatuslikult Vene Impeeriumi õigusakte.6 Autoriõigus ei olnud siinkohal erandiks. Tsiviilõiguse reformi käigus Vene tippjuristide poolt koostatud ning 20.03.1911a. vastu võetud Autoriõiguse seadus7 reguleeris autorõigusest tulenevaid õigussuhteid Eesti Vabariigis kuni 1940 aasta juunisündmusteni. 1927 aastal ühines Eesti Vabariik Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga ja taasühines 1994a.8 Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 16.06.1940 aastal kuni 1964 aastani reguleeris autoriõigusest
Norman Aas nõudmiste ja piirangutega. Prokuratuuri palgasüsteem peab soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet. – Eri võimuharude vahelise tasakaalu hoidmiseks peab prokuröride palgasüsteem olema proportsio- naalne võrreldes kohtunike ja teiste kõrgemate riigiametnikega. Prokuröride töötasu peab olema konkurentsivõimeline tippjuristide tööjõuturul. Kahjuks Eesti prokuröride palgasüsteem nendele tingimustele täiel määral ei vasta. Esiteks puuduvad sea- duse tasandil prokuröride ametipalkade määramise põhimõtted, nende kehtestamine on täna edasi dele- geeritud valitsusele (ProkS § 22 lg 3). Teiseks võrdsustab jõustuv kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse redaktsioon riigi peaprokuröri palga tavakohtuniku palgaga esimeses kohtuastmes. Nimelt jõustub praeguse seisuga 1
annaabi.ee 
