ja oktoobrikuus on albeedo umbes 35-40%. Albeedo Telemarkis on aastaringselt väga kõrge, kuna maakonna pinnast on umbes 65% mäed ja järved. Mägede tipud on kaetud aastaringselt jääga; vesi ja jää on suure peegeldusvõimega. (http://cimss.ssec.wisc.edu/wxwise/homerbe.html ) Vetevõrk: Maakonnas on väga palju järvesid, nendest suuremad on Nisser, Fyresvatn, Vegar, Tokke, Bandak, Totak, Mosvatnet, Tinnsjo, Norsjo. Suurimad jõed on Nidelva, Kvenna, Mane, Skien'i jõgi. Üks suurimaid vooluveekogusid on Telemark'i kanal, mida on kutsutud ka kaheksandaks maailmaimeks. See on 105 km pikkune kanal, millel on tihe laevaliiklus. Kanal ulatub Skien'i linnast kuni muistse Dalen'i linnani. Kanali kõrgustevahe on 72 meetrit (joonis 5.). Kanal on otseühenduses merega. Joonis 3. Telemarki kanal ( http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Telemarkskanalen.jpg )
tõttu.Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.Norras asuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised ja täis kärestikke. Jõgede peamised toiteallikad on 8 liustikuveed, sest jõed saavad alguse mäestikest. Lisanduvad allikad ja sademete vesi.Suurimad jõed asuvad ida pool ,need on Glama, Tana, Mjosa, Drammen. Norras asub ka Euroopa 4 sügavamat järve, need on Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjo (460 m) ja Mjosa ( 449 m). Norra loomastikus kohtab põhjapõtru, rebaseid, hunte, valgejäneseid, saarmaid, nugiseid, hirvi, lemminguid ja teisi külma kliimaga kohanenud loomi. Illustratsioon 5: Norra loodus Illustratsioon 6: Norra loodus 9 2.RIIGI ARENGUTASE SKP(2005): 1 906 miljardit NOK(3 812 miljardit EEK) SKP ( elaniku kohta): 412 000 NOK (824 000 EEK) Majandussektorite % SKP-st, põllumajanduses 3%, tööstuses 35% ja teeninduses 62%
Kliima 4.4 Veekogud Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen 275m, mis laskub Sognefjordi. Kõige kaunimaks joaks peetakse seitsmeharulist Seitset Õde, mis laskub Geirangefjordi. Norras on kokku üle 200 000 järve. Enamik neist on küllaltki väikesed. Enamik järvi on tekkinud liustiku kulutava tegevuse tõttu. Norras asub neli Euroopa sügavaimat järve. Need on: Hornindalsvatnet (514m), Salsvatnet (464m), Tinnsjo (460m) ja Mjosa (449m). 5. Arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on
annaabi.ee 
