variant NSd/Nb,Rd+ (ky My,Sd)/Mc,Rd=(233/952)+(1,5x158,2/546,9)=0,68<1 2. variant NSd/Nb,Rd+ (ky My,Sd)/Mc,Rd=(176,1/952)+(1,5x251,7/546,9)=0,87<1 Tasapinnaline stabiilsus on tagatud Ruumilise stabiilsuse kontroll. Selleks tuleb kõigepealt leida kriitiline paindemoment Mcr. Kiivepikkuseks on posti reaalne pikkus. Mcr=C1(2EIz/ L2) (Iw/Iz+ L2 It /2,62 Iz)= =1,879 (2x210000x106x8564x10-8/ 11,132) (2940000x10-12 /8564x10-8+ +(11,132 x190x10-8 )/(2,62 x8564x10-8)=1012 kNm Tingsaledus LT= Wy fy/ Mcr=2560x235/(1012x103)=0,77 =>LT1 Tabelist LT=0,80 Mb,Rd= LT Wpl,y fy/ m0=0,80x2560x235/1,1=437 kNm Tagavaru kasuks valime kLT =1,0 1.variant NSd/Nb,z,Rd+ (kLT My,Sd)/Mb,Rd=(233/952)+(158,2/437)=0,61<1 2.variant NSd/Nb,Rd+ (ky My,Sd)/Mc,Rd=(176,1/952)+(251,7/437)=0,76<1 16 Ruumiline stabiilsus on tagatud 5.Posti jala arvutus. Arvutada tuleb surutud ja painutatud posti jalga
3) p - 0,055 (3 + ) - kui p > 0,673 , siis = 2 1,0 ; (3.4) p fy b/t kus p = = - elemendi (plaadi) tingsaledus; (3.5) cr 28,4 k - plaadi servades mõjuvate brutoristlõike põhjal leitud pingete suhe (vt tabel 3.2); b - plaadi laius järgmiselt: - bw - seina laius; -b - kahelt servalt toetatud plaadi (v.a nelikanttoru külje) laius; -b3t - nelikanttoru külje laius;
5.4 Ristlõike geomeetrilise parameetrite leidmine 5.5 Painutatud varda ristlõike kandevõime Ristlõikeklass 3 Kandevõime on tagatud! 5.6 Ristlõike plastne põikjõukandevõime Lõikekandevõime: ,3 kN Kandevõime on tagatud! 5.7 Katusetala seina stabiilsus Seina stabiilsust nihkele tuleb kontrollida, kui: Talale tuleb arvestada toeribid. 5.8 Tala seina kontroll nihkestabiilsusele Ainult toerividega tala seina tingsaledus: Kui tala on painduv toeribi, saame mõlkteguri suuruseks: Tala põikjõukandevõimeks (arvestades mõlkumist) saame: 16 Nihkestabiilsusest lähtudes jäikusribisid tarvis ei ole, kuid tuleb kontrollidaveel seina kohaliku mõlkumist. 5.9 Seina kontroll kohalikule muljumisele katuseroovi toetamisel katusetalale Roovtalalt IPE 240 katusetala ülemisele vööle mõjuv koormus, kui roovide samm on 4,25 m:
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 5. VARRASTE STABIILSUSKONTROLL 5.1 Surutud varda stabiilsus σ c ,0 ,d ≤1 k c ⋅ fc ,o ,d 1 kc = k + k 2 − λ2rel k = 0,5 ⋅ (1 + β c (λ rel − 0.3) + λ2rel ) λ fc ,0 ,k λ rel = π E0 , 05 kc – nõtketegur λ – saledus λrel – tingsaledus βc = 0,2 – monoliitpuidul βc = 0,1 – liim- ja spoonliimpuidul PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 31/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 5.2 Painutatud varda stabiilsus σ m ,d ≤1 k crit ⋅ fm ,d kcrit – kiivetegur λrel.m – tingsaledus fm,k λ rel,m = σ m ,crit 1
ehitiste projekteerimise instituut 4.3 Ristlõikeklassi 4 efektiivristlõike määramine Vähendustegur leitakse: - kui p 0.673 , siis = 1 .0 p - 0.055 (3 + ) - kui p > 0.673 , siis = 2 1 .0 p fy b/t Plaadi tingsaledus leitakse: p = = cr 28,4 k - plaadi servades mõjuvate brutoristlõike põhjal leitud pingete suhe (vt tabel) b - plaadi laius t - on plaadi paksus - on terase redutseerimistegur k - on plaadi pingejaotustegurist sõltuv stabiilsustegur Ristlõikeklass 4
-4.). sellest tulenevalt ristlõikepindala 1. kuni 3. ristlõikeklassil on see varda ristlõikepindala, 4. klassis tuleb eraldi määrata efektiivne ristlõikepindala. 2. nõtketegur sõtltub tingsaledusest - kus tuleb arvestada ristlõikeklassist tulenevat ristlõikepindala - ja hälbetegurist (leitakse tabelist vastavalt nõtkekõverale). Varda saleduse puhul oluliseimaks väärtuseks osutub varda nõtkepikkus, mis sõltub varda otste kinnitusest (vt. Allolev joonis)! Kui tingsaledus 0,2 või kui normaaljõu arvutusväärtus/Euleri kriitiline jõud, ei ole vaja teha nõtkekontrolli ja piisab ristlõikekontrollist 5.2 Dimensioneerige terasest valtsitud I-tala. Selgitage arvutust lihttala näitel. Esitage valemite kujul kõik vajalikud I ja II piirolukorra arvutused ja lisage omapoolsed selgitused ja kaalutlused ning näidake mille alusel teete lõppotsused. Näidake ka arvutuseks vajalikud lähteandmed arvutusskeemil. EVS-EN 1993-1-1:2006
annaabi.ee 
