Klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi neutraalne ärritaja (nt kellahelin) toimima refleksi vallandava signaalina. Klassikalise tingituse kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine. Üldistamisvõtte kasutamine e. õppimine võtab aega, et see võib kaasa tuua vigu olukorras, kus sarnased stiimulid võivad segi minna. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnistata. Kui mingit stiimulikorrata ilma selle kinnituseta, hakkab stiimuli tähendus kaduma, kuni see mingi aja möödudes ei too enam esile tingitud refleksi. Käitumise modifitseerimine ehk muutmine Etapiviisilise õppimise üheks mooduseks on käitumise modifitseerimine, mida rakendatakse ettevõtetes töödistsipliini tagamiseks, koolides õpiedukuse parandamiseks, vanglais seaduskuulelikkuse kujundamiseks jne
Stiimuli üldistamine reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Kustumine paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnita. Teisisõnu toimub kustumine siis, kui varem tingitud reaktsioon nõrgeneb ja viimaks kaob. Reaktsiooni vaibumise tekkeks tuleb tingitud stiimulit esitada niisiis korduvalt ilma tingimatu stiimulita. Nõnda nõrgeneb ja kaob ajus kahe nähtuse seostamine. Seda seadspärasust määratletakse mõistega kustumine (kasutatakse ärevuse kõrvaldamiseks ehk desensibiliseerimiseks nt. maod, liftis sõitmine jne). 4. Kinnitamise 4 viisi. 1
Stiimuli üldistamine- reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine- leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Kustumine- paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnita. Teisisõnu toimub kustumine siis, kui varem tingitud reaktsioon nõrgeneb ja viimaks kaob. Reaktsiooni vaibumise tekkeks tuleb tingitud stiimulit esitada niisiis korduvalt ilma tingimatu stiimulita. Nõnda nõrgeneb ja kaob ajus kahe nähtuse seostamine. Seda seadspärasust määratletakse mõistega kustumine (kasutatakse ärevuse kõrvaldamiseks ehk desensibiliseerimiseks nt. maod, liftis sõitmine jne). 4. Kinnitamise 4 viisi. 1
annaabi.ee 
