See ei ilmuvad nende kasutamisega seotud uued funktsioonid pruugi olla psüühiline õppimine, siin ei avastata uusi II. 6. Situatsioonimärgid 2,5 a(nn. tavamõisted e. seoseid vaid eristatakse mingi tunnuse alusel oluline kompleksid): Keelemärkides saab eristavalt kirjeldada objekt ülejäänutest. Loode ei kuule kõrvalist mula. kogu meelelist maailma. Tavamõiste- kirjeldab * Sünni järel hakkavad kujunema tingrefleksiks situatsioone- situatsioonis olevaid märke ja vajalikud meelelised seosed nt. lutipudeli ja söögi nendevahelisi suhteid. Omadused on asjaspetsiifilised, vahel, teadmised meelelisest maailmast: asjad ei saa neid pole vaja võrrelda teiste asjadega. Tegevuses üksteisest läbi minna ja ei liigu nähtamatult ühest Keelesiseste tehislike situatsioonide loomine keeleline kohast teise; "arvutamine". Vanuse järgi arvata, mis on
* Üks imelik asi: laps õpib juba üsasiseselt ema häält ülejäänutest eristama- omandatav (laps ei hakka eristama monotoonselt lausutut vaid emaliku intonatsiooni kaudu). See ei pruugi olla psüühiline õppimine, siin ei avastata uusi seoseid vaid eristatakse mingi tunnuse alusel oluline objekt ülejäänutest. Loode ei kuule kõrvalist mula. Isa peab kas ikka karjuma või suu vastu kõhtu panama vibratsiooni tekiades. * Sünni järel hakkavad kujunema tingrefleksiks vajalikud meelelised seosed nt. lutipudeli ja söögi vahel, teadmised meelelisest maailmast: asjad ei saa üksteisest läbi minna ja ei liigu nähtamatult ühest kohast teise; "arvutamine". Vanuse järgi arvata, mis on kaasasündinud, on eksitav. I. 2. Asjad (alates ~4-5 elukuust) 5 kuused imikud haaravad seda, mis tundub tervikliku asjana, s.t. pindade koguna mida tajutakse eraldi manipuleeritava ühikuna- eelkõige kuju ja suuruse alusel; õpivad tõmbama nööri, mille küljes
Näiteks võib mürarikka tänava äärses korteris elav imik harjuda mööduvate autode müraga, mis teda esialgu (reflektoorselt) võpatama ja nutma pani. Mõne elukuu jooksul võib ta kaotada algselt selgesti ilmnenud ehmumisreaktsioonid iga üksiku mööduva masina müra kuuldes. 2. Klassikaline tingitus Klassikalise tingituse olemus on järgmine. Klassikaline tingitus (classical conditioning), mõnikord ka eesti keeles klassikaliseks tingimiseks ja tingrefleksiks (conditioned reflex) nimetatud nähtus on õppimise liik, mille korral indiviid õpib reageerima neutraalseile stiimuleile, mis tavaliselt selliseid reaktsioone esile ei kutsu. Klassikalise tingituse avastaja oli Ivan Pavlov (1849 1936). Oma katsed tingrefleksi tundmaõppimiseks tegi Pavlov koertel, kel oli mulgustatud magu ja/ või süljenääre. Mõlemast koguti sekreeti vastuseks kasutatud ärritajaile.
annaabi.ee 
