Elektrivool 1.Elektrivool , selle tekkimise tingimused Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine . Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingmust : 1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi , mis liiguvad ) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma likumise tekitaja ) Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse või keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk ühistunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed . Vabade laengukandjate sisalduse alusel jagunevad ained
elimineerida. Võib mõjutada küsimuse sõnastus. Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus... Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead: Süstemaatiline viga Juhuslik viga Kausaalne seos Ühe muutuja muutumine viib muutuseni teises Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud: Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel Seos on ajalises järgnevuses x põhjustab y, seega x'i mõju pidi varem ilmnema, et y saaks muutuda. On kindlaks tehtud, et seos pole mõjutatud kolmandast tegurist z (x ja y muutumises ei saa z olla osaline). Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat kausaalset seost tuvastada. Miks? Igasugune seos pole kausaalne seos too näiteid! Veel seoste tüüpe
• Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu • Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru (nt. inimesed tajuvad 7-palli skaalat erinevalt) • Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead: – Süstemaatiline viga – tuleneb mõõtmis-instrumendist, on püsiv – Juhuslik viga – sisestusvead, vastaja/küsitleja ei saa juhendistest alati aru, näpuvead, jne. Mis on kausaalne seos? • Ühe muutuja muutumine viib muutuseni teises • Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud: – Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel – Seos on ajalises järgnevuses x põhjustab y, seega x’i mõju pidi varem ilmnema, et y saaks muutuda. – On kindlaks tehtud, et seos pole mõjutatud kolmandast tegurist z (x ja y muutumises ei saa z olla osaline). Näiteks: kui me tahame demonstreerida, et puhtalt halb ilm tõi kaasa madala valimisaktiivsuse, siis me peame kausaalse seose puhul tõestama, et: just neis
annaabi.ee 
